Helme: kärped aeglustaks majanduse taastumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Martin Helme pressikonverentsil.
Martin Helme pressikonverentsil. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahandusminister Martin Helme sõnul läheb Eesti majandusel paremini kui kevadel oodati. Valitsus ei plaani tuleva aasta riigieelarve koostamisel kärpeid, kuna see aeglustaks Helme sõnul majanduse taastumist.

Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos põhineb eeldustel, et koroonaviiruse leviku tõttu uusi liikumispiiranguid ei kehtestata ja nakatumisoht on aasta pärast kontrolli all.

Kui kevadel, koroonakriisi haripunktis, näitasid erinevad prognoosid Eesti SKP-le tänavu 10-14 protsendi suurust langust, siis tänavuseks majanduse nominaalkasvuks prognoosiv rahandusministeerium -5,6 protsenti ja reaalkasvuks -5,5 protsenti.

Helme sõnul on Eestil läinud oodatust paremini. Praegused prognoosid aga ei saagi olla tema sõnul väga täpsed. "Ennustada ette aprillis või märtsis seda, mis saab 2021. aastal oli… Mingid numbrid tuli paberile panna, aga praktiliselt võimatu. Mida võib öelda rahulikult on see, et kevadel tehtud prognoosist võlakoorem on väiksem, maksulaekumised on paremad, tööpuudus on väiksem," rääkis ta pressikonverentsil.

"See kuidas läheb taastumine 2021., 2022., 2023. aastal – ma arvan, ka tänast prognoosi järgmiseks neljaks aastaks tuleb ikkagi võtta väga suure varuga. Kuhu poole ta tegelikult liikuma hakkab meil on tegelikult väga raske ennustada," ütles Helme.

Rahandusminister märkis, et eelarves kärbete tegemine pole tõenäoline ega mõistlik, kuna see aeglustaks majanduse taastumist.

"Mulle tundub, et see kärpimine on antud hetkel ülefetišeeritud teema. Kui me vaatame kui suur on tegelik eelarvemiinus, räägime suurusjärgust üle miljardi lähiaastatel. Kui me korraks mõtleme, et mida peaks kärpima selle jaoks, et kasvõi poolt miljardit kokku hoida, siis on ilmne, et koolituskulud või lähetuskulud või MTÜ-de toetamised seda numbrit ligilähedalt kokku ei anna," sõnas Helme.

"Riigieelarve kulupool koosneb kahest suurest kamakast – see on pensionid ja tervishoid. Mis on natuke väiksem kamakas on haridus ja siis on kohalikud omavalitsused. Ma ei näe ja ma ei ole ka kuulnud, et keegi oleks teinud ettepaneku hakata kärpida pensioneid, hakata kärpima tervishoiuteenuse pakkumist. See ei ole reaalne," lisas ta.

Taoliselt kärped süvendaks Helme sõnul kiiresti ja järsult majanduslangust ja võtaksid ära võimaluse kriisist kiiremini väljuda. "Pigem käib meil ikkagi valitsuse arutelu selle üle mida ja mis summas majandusse juurde panna, et majanduse taastamist kiirendada ja Eesti konkurentsivõimet parandada," lisas ta.

Helme sõnul on majanduse toetamiseks vaja arendada eksporti. "Meil on vaja palju jõulisemalt tööle saada ekspordi krediteerimine. Kredexile me andsime ju väga suure raha selle jaoks, et ta ettevõtlust võimendaks," rääkis ta. "Teiseks erinevad uuringud ja tagasiside turult näitab seda, et meil on ekspordisektoris takistuseks keskkonnatasude ja energiatasude suhteliselt suur tase, võrreldes ka Põhjamaadega."

Rahandusminister märkis, et kriisis kaotab töö palju teenindussektori töötajaid, kelle töö on madala lisandväärtusega ning neid inimesi võiks suunata kõrgema lisandväärtusega tööle. "Pikas plaanis on vaja reprofileerida tööjõudu, seda juba koostöös töötukassaga ja haridusministeeriumi erinevate meetmetega. See kui meil praegu tööpuudus tekib on muidugi probleem, üksikisiku tasandil isegi traagika. Aga sellest vabanevast tööjõust – see on võimalus tekitada suurem pakkumine tööturul sinna, kus on kõrgem lisandväärtuse loomine."

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: