Rüütelkonna hoone remont saab alata lähiajal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rüütelkonna hoone
Rüütelkonna hoone Autor/allikas: Jürgen Randma

Tallinnas Toompeal asuva Rüütelkonna hoone renoveerimine saab lähiajal alata. Remonditöödeks ja sisustuse tarbeks on riigieelarves plaanitud 13,5 miljonit eurot.

Riigihalduse minister Jaak Aabi andmetel on Rüütelkonna hoone töödeks ehitusluba juba olemas ja nüüd tuleb hanked välja kuulutada.

Objekti suhteliselt kallis hind tuleneb Aabi sõnul sellest, et hoone väga paljud ruumid kajastavad ajalugu Eestis: nii rüütelkonna ajalugu, säilinud on näiteks aadlisuguvõsade vapid, kui Eesti riigi ajalugu.

"Väga palju taastatakse ka erinevat sümboolikat, erinevaid huvitavaid asju, mis nendes ruumides asuvad. Nii et see on ka nagu ülevaade Eesti ajaloost, mis kindlasti vajabki väärtustamist ja eksponeerimist," ütles Aab.

Rüütelkonna hoone Autor/allikas: Jürgen Randma

Hoone jääb riigikantselei omandusse ja seal saab korraldada esindusüritusi, näiteks riigipeade, peaministrite kohtumisi, kõrgel tasemel delegatsioonide kohtumisi, pressikonverentse jne. Nende tarbeks on nähtud ette eraldi ruumid selles hoones. Olemas on ka kontoriruumid, mida saab kasutada riigikantselei ja võib-olla ka riigikogu kantselei. Teatud aegadel pääseks sinna aga ka tavainimesed.

"Mõte ja soov on sellised, et nii Eesti inimesed kui välisturistid mingitel aegadel kindlasti saaksid ka vaadata neid väärikaid ruume ja seda väljapandud ajaloolist ülevaadet, mis selles majas on olnud."

Renoveerimistööd peaks tehtud saama 2022. aasta lõpuks või 2023. aasta alguseks.

Juba aastal 2014 tegi valitsuskabinet otsuse Rüütelkonna hoone renoveerida. 2017. aastal valmis projekt, mille järgi pidi esindushoone valmis olema Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajaks 2017. aasta teises pooles. Renoveerimiseni jõudmine on võtnud nii palju aega, kuna aja jooksul on muutunud plaanid selle funktsiooni osas.

Rüütelkonna hoone Autor/allikas: Jürgen Randma

Rüütelkonna hoone sai oma nime selle järgi, et alates 17. sajandi keskpaigast oli selle krundi omanik Eestimaa Rüütelkond. 19. sajandil valminud Rüütelkonna hoones tegutses aastatel 1920-1940 Eesti välisministeerium. Pärast seda on hoones asunud nii rahvusraamatukogu, kunstimuuseum kui viimasena Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond. Alates 2016. aastast on maja seisnud tühjana.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: