Rüütelkonna hoonet teavad vanemad inimesed rahvusraamtukoguna, veidi nooremad kunstimuuseumina ja päris noored kunstiakadeemiana. Pärast renoveerimistööde lõppu saab sellest Eesti riigi esindushoone.

"Põhihoone, mida enamus inimesi teavad – kõik see väärikas suure fuajeega, oma saalidega 1860. aastate keskel rajatud hoone –, on olnud see, millele eeldad, et kogu tähelepanu pööratakse. /.../ See kõrvalhoone, mis on nüüd barokkajastust, mis on esialgne rüütelkonna hoone, see on justkui kogu aeg olnud mingi abitiib," rääkis sisearhitekt Pille Lausmäe.

Ometigi osutus ehitustööde käigus just see väiksem hoone märksa leiduderohkemaks. Nii leiti sealt Eestis haruldane 60-ruutmeetrine plafoonmaaling, aga ka mitu barokiajastust pärit maalingut. Kunagise peasissekäigu juurest tuli paksu krohvikorra alt välja käsitsi maalitud marmoriseering.

Augud seinas ei ole mitte vandaalide kätetöö, vaid need tehti moest läinud barokkmaalingute üle krohvimiseks ja krohvi oli mõnes seinas viie sentimeetri jagu.

"Seina peal on väga eredate värvidega akantusmotiivi näha. Neid sondaaže on tegelikult terve selle ruumi ulatuses ehk siit me saame aimduse, et terve selle ruumi kõik seinad olid täis maalinguga. Ja mis võib-olla kõige huvitavam, on just seesama algse maapäeva saali täislaudispõrand, mille peale on maalitud parketimuster," kirjeldas riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed.

17. sajandi lõpus oli parkett juba olemas ja Uiboaia sõnul oleks selle paigaldamine olnud maalingust märksa odavam, aga esindusruumide tegemisel toona raha ei loetud.

Põnevaid leide on ka hilisemast ajast. 1860. aastatel ehitatud hoone ühest saalist leiti kaks sammast, mis ilmselt oli Teise maailmasõja ajal vaheseina sisse peidetud. Leidude tõttu tuli algne projekt suuresti ringi teha ja sisearhitekt Pille Lausmäe sõnul oli näha, et iga võim oli püüdnud hoonest kustutada eelmiste jäljed.

"Me tõesti selleks, et eksponeerida rüütelkonna perioodi, milleks see hoone, see maapäeva saal tegelikult ju loodi, olime sunnitud sealt eemaldama Eesti Vabariigi ajal tehtud liseenid ja sealt oli näha, et kõik see, mis seda rüütelkonna perioodi, mõisnike ja aadlike perioode esindab, oli maha raiutud," selgitas Lausmäe.

Rüütelkonna hoone loodetakse valmis saada detsembriks, kui pärast 100-aastast vaheaega jõuavad sinna 260 aadlisuguvõsa vappi.

Hoone remont läheb maksma ligi 18 miljonit eurot.