Humanitaarrelvarahu jõustus kokkuleppe järgi kohaliku aja järgi pühapäeva südaööl, vahendasid Reuters ja BBC.

Armeenia kaitseministeeriumi pressiesindaja aga teatas sotsiaalmeedias, et Aserbaidžaan rikkus relvarahu vaid neli minutit pärast relvarahu jõustumist, tulistades rakette ja suurtükimürske Mägi-Karabahhi piirkonda.

Once again violating the humanitarian ceasefire, the enemy fired artillery shells in the northern direction from 00:04 to 02:45, and fired rockets in the southern direction from 02:20 to 02:45.

— Shushan Stepanyan (@ShStepanyan) October 17, 2020

Aserbaidžaani kaitseministeerium teatas, et Armeenia tulistas suurtükke Jabraili linna lähistele ning Aserbaidžaani armee võttis kasutusele vastumeetmed.

On October 18, the Armenian armed forces fired at the positions of the #Azerbaijani Army in #Gadabay and #Tovuz regions from Chambarak and Berd regions of Armenia.#StopArmenianOccupation #StopArmenianTerror#ArmenianTerrorism

— Azerbaijan MOD (@wwwmodgovaz) October 18, 2020

Armeenia ja Aserbaidžaani konflikt Mägi-Karabahhi pärast puhkes taas septembris ning selles on surma saanud sajad inimesed.

Mõlemad osapooled allkirjastasid juba eelmisel nädalavahetusel Venemaa vahendatud vaherahu, kuid konflikt on vaatamata sellele jätkunud. 

Laupäeval süüdistasid Aserbaidžaan ja Armeenia teineteist tsiviilelanike ründamises.

Aserbaidžaan teatas, et Armeenia raketitabamuses hukkus Gandža linnas, mis asub rindejoonest kaugel, vähemalt 13 tsiviilelanikku. Aserbaidžaani sõnul sai üle 40 inimese ka vigastastada.

Välisministeerium süüdistas Armeeniat " tsiviilelanike tahtlikus ja valimatus ründamises".

Armeenia võimud eitasid rünnakut ning süüdistasid omakorda Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi pealinna Stepanakerdi elamupiirkondade pommitamises.

Mägi-Karabahhi tunnustatakse rahvusvaheliselt Aserbaidžaani osana, kuid seda juhivad etnilised armeenlased.

Kuueaastane sõda Mägi-Karabahhi üle lõppes 1994. aastal vaherahuga, kuid mitte rahulepinguga.