"See on tõesti ohtlik piirkond ja me ise näeme, et rääkimata sõjaväelastest ja tsiviielanikest, isegi ajakirjanikud saavad seal üsna tihti pihta. Vähemalt kaks prantslast ja üks venelane ja üks armeenlane - Armeenia ajakirjanik. Kõik võib juhtuda, keegi ei ole seal kaitstud tegelikult," rääkis Aleksejev "Ringvaatele".

Svirgsden tõdes, et paar korda oli ka nende elu ohus. "Esimene päev, kui läksime Stepanakerdis tutvuma elutingimustega erinevates punkrites, kus inimesed peavad kahjuks pidevalt viibima, siis jäime kohe raketitule alla. See võib-olla natukene tegi sissejuhatuse sellele. Selle päeva veetsime joostes. Samamoodi Martuni linnas jäime raketitule alla," rääkis ta.

Ta lisas, et sellises olukorras tööd tehes peab tunnetama ohu piiri. "Ma arvan, et sain päris hästi hakkama. Mägi-Karabahhis on selline asi ka, et sa ei näe vastast, rakett võib tulla ükskõik kust. Selline "sul veab" tunne on ka olemas," ütles Svirgsden.

Aleksejev ütles, et Armeenia ja Aserbaidžaani vastasseis Mägi-Karabahhi üle ei kao kuhugi. "Armeenlased ühel häälel ütlesid meile, et tegemist on armeenlaste teise genotsiidiga," lisas ta.

Aleksejevi hinnangul oli Armeenia esimeseks Karabahhi sõjaks valmis, kuid praeguseks mitte.

"Õige on ka see, et Mägi-Karabahh on väike ja nüüd on droonid ja raketid. Relv on palju targem võrreldes esimese Karabahhi sõjaga. Mul endal on tunne, et armeenlased olid valmis eelmiseks sõjaks," ütles ta ja lisas, et praegu pole Mägi-Karabahhis ühtki ohutut linna.