"Loodame, et relvad vaikivad. Aga ma kahtlustan, et võib-olla mõneks nädalaks, mõneks kuuks vaikivadki, aga võib-olla ei vaiki niigi kaua," rääkis Stoicescu ERR-ile.

Ta viitas, et Mägi-Karabahhi konflikt on kestnud aastakümneid ning juba ka viimase, septembris alanud sõjategevuse perioodi ajal ei ole mitu sõlmitud vaherahu pidama jäänud.

Lisaks võivad aga piirkonnas rahu saavutamist hakata takistama Venemaa ning Aserbaidžaani toetava Türgi vastandlikud ambitsioonid, märkis Stoicescu.

"Kui vaadata Moskva poolt, siis nende esimene huvi on loomulikult rahu sobitada. Teisalt aga kindlustada ka ennast mitte ainult selles mõttes, et Armeenia on tema protežee, vaid ka oma rahuvalvevägedega siseneda Mägi-Karabahhi ja valvata selle ühenduskoridori [Armeeniaga] ning hoida Türgi sellest protsessist võimalikult kõrval," leidis Stoicescu.

"Kui nüüd vaatame aga Ankara poolt, siis Türgi muidugi tahab seal üha prominentsemat rolli mängida. Nii, et Aserbaidžaan oleks siis omakorda Türgit proteežee," lisas kaitseuuringute keskuse teadur.

"Ja nagu näha, Moskva sellega nõustuda ei taha. Esiteks, ta peab seda oma mõjusfääriks ja teiseks ilmselt ei taha lasta tekkida veel kolmandatki käsilassõja piirkonda Türgiga lisaks Süüriale ja Liibüale," ütles Stoicescu. "Nii et kui Venemaa ei ole nõus Türgit osapoolena laua taga aktsepteerima, siis see võib tähendada seda, et et sõjategevus mingil hetkel jätkub ja pannakse Kreml proovile. Seda enam, et nüüd ringlevad ju ka kuulujutud Putini võimalikust taandumisest, mis võib-olla on libauudis, aga kes teab - eks kõik loodavad millelegi."

Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid pärast nädalaid kestnud veriseid lahinguid ööl vastu teisipäeva Venemaa vahendusel kokku vaidlusaluse Mägi-Karabahhi pärast peetava sõja lõpetamises.