Harri Tiido: kuidas grillida diplomaate ja vastase võitlejaid?

Foto: Priit Mürk/ERR

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all kiirgusrelvad, mida on kasutatud Venemaal, Hiinas ja Kuubas. Kiirgusrelvad ei ole tapvad, kuid potentsiaalselt inimest sandistavad ning nende jälgi on raske tuvastada, märgib Tiido.

2017. aasta detsembris siirdus vastselt USA Luure Keskagentuuri Euroopa salaoperatsioonide osakonna juhiks nimetatud Marc Polimeropoulos lähetusse Moskvasse, kus tal olid ees ka kohtumised Nõukogude eriteenistuste esindajatega.

Pärast ühte kohtumist hotelli tagasi jõudes ja magama minnes ärkas ta järsku kohutava enesetundega – iiveldas, metsik peavalu ja kogu tuba käis ümber voodi ringi. Marc arvas, et on tegemist toidumürgitusega, kuid paar päeva hiljem samad sümptomid kordusid ja ta oli sunnitud kiirkorras ookeani taha tagasi pöörduma. Peavalud jätkusid, kuid arstid ei suutnud tuvastada, millega on tegemist. Marc oli sunnitud piiratud töövõime tõttu ametist lahkuma.

See toimus Moskvas, kuid samal 2017. aastal pöördus arstide poole sarnaste sümptomitega rohkem kui 40 USA saatkonna töötajat Havannas. Sümptomid sarnanesid muide peaajupõrutuse omadega. Ja kõik kannatanud kirjeldasid ka sümptomite alguses kuuldud ülikõrge tooniga kummalisi helisid.

Veel pool aastat hiljem, aasta 2018 alguses, kurtsid samade vaevuste üle USA konsulaadi töötajad teisel pool maakera, Hiinas, Guangzhous. Enamik sealseid töötajaid evakueeriti kodumaale.

USA eriteenistused ei ole soovinud neist seikadest kuigi palju rääkida, kuigi mullu detsembri alguses ilmus USA Teaduste Akadeemia raport nende nähtuste kohta, kusjuures enne seda ilmusid augustis teated samalaadsetest nähtustest India sõjaväelastel, kes kontrollisid kahte mäetippu Hiina piiril vaidlusaluses piirkonnas. Sealgi hakkasid kõik üheaegselt oksendama, kaotasid tasakaalu ja said metsiku peavalu.

Mainitud raport annab nüüdseks aluse sellele, millest meedia juba varem oli kirjutanud ja rääkinud – ilmselt on kõigil juhtudel tegemist suunatud energia relva kasutamisega. Põhimõtteliselt oleks see nagu suunatud mikrolaineahi.

Grillimine

Neid relvi töötasid USA ja Nõukogude Liit välja juba umbes 50 aastat tagasi, kuid nende kasutamisest on vähe teateid.

Praeguseks avalikuks saanud andmeil olevat sovjeedid küll regulaarselt grillinud USA saatkonna töötajaid Moskvas. Ei ole senini selge, kas oli selle kiirituse põhjuseks soov mõjutada diplomaatide tervist või hoopis käivitada saatkonda peidetud pealtkuulamisseadmed või hoopis neutraliseerida saatkonna katusel olnud ameeriklaste endi pealtkuulamisantenne.

Igal juhul olla see kõik kestnud pea 25 aastat kuni aastani 1979. Ja lõpp olla saabunud siis, kui saatkonna vastas paiknenud kortermajas juhtus müstiline tulekahju, mille järel langes kiirgusnäitaja nulli. Mõne aja pärast kiirgus taastus, kuid siis tuli uus müstiline tulekahju ja kiirgus kadus uuesti, siis juba jäädavalt.

Meedias on tähelepanu juhitud seigale, et sellesse ajavahemikku jäänud USA suursaadikutest Moskvas kolm surid suhteliselt noorelt vähki.

Havanna sündmuste juurde tagasi pöördudes tasub meenutada USA eriteenistuste tähelepanekut, et kiirgusrünnaku eel askeldasid nende saatkonna lähistel Venemaa eriteenistuste tegelased.

USA-l enesel on kiirgusrelv olemas, see on küll pehmemas variandis ja mõeldud massirahutuste neutraliseerimiseks, kuigi kuulu järgi ei ole seda reaalses elus kasutatud. Suunatud energia relv oli USA-l ka Afganistanis, kuid kümme aastat tagasi viidi see sealt välja ilma, et seda oleks kasutatud.

Mis puutub aga selle relva kasutamist hiinlaste poolt indialaste vastu, siis siin ajas häda ilmselt härja kaevu, õigemini küll kõrgele mägedesse. Nimelt kontrollisid kahte 5,6 kilomeetri kõrgust mäetippu India mägielanikest sõjaväelased, kes olid selle kõrgusega harjunud. Hiina üksused olid aga sellel kõrgusel lahinguvõimetud ja eks siis otsustatigi indialased sealt kiirgusega välja kõrvetada.

Vastumeetmed

Igal juhul on tegemist reaalses elus kasutusele võetud relvatüübiga, mis ei ole tappev, kuid potentsiaalselt inimest sandistav ning mille jälgi on raske tuvastada. Kolmel riigil peaks see võimekus olema – USA, Venemaa ja Hiina.

Kuid kui juba ühtedel on, siis võivad teised riburada pidi järele jõuda. See aga tähendab, et kõigi riikide diplomaatilised esindused peaksid hakkama arvestama taolise surveavalduse võimalusega, ükskõik milline selle eesmärk oleks.

Vastumeetmed saavad olla eeskätt tehnilised, räägitakse näiteks vastukiirguse kasutamisest, mis justkui nulliks ründava kiirguse, kuid kuna ma ei ole tehniline asjatundja, siis ei hakka seda teemat siinkohal arendama.

Sama teema tõusetub ilmselt ka kaitsevägedes, kus meie puhul saaks ehk kasutada ameeriklaste kui liitlaste nõu – kui nad sellise suunatud mikrolaineahju on juba välja töötanud, siis kõigi eelduste kohaselt peaks neil olema aimu ka sellest, kuidas sellele värgile vastu astuda.

Havannas ja Guangzhous toimunu viitab, et kõik diplomaatilised esindused veel valmisolekut end kaitsta ei oma, võib-olla ei eeldatud, et Kuubas ja Hiinas mingi selline võimekus on. Kuid insenerimõttel on taas ruumi end näidata.


Viited lugemishuvilistele

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: