Eero Merilind: tubakapoliitikast, mis soodustaks rahva tervise parandamist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eero Merilind Autor/allikas: ERR

Harjumused ja rutiin trumpavad suitsetaja jaoks üle tervise kahjustamise riski. On palju suitsetajaid, kes soovivad kahjulikust harjumusest loobuda, aga teekond selleni ei ole alati lihtne ja kõigile ühesugune ei toimi. Kõige parem oleks, kui keegi ei suitseta, aga kuidas seda saavutada, kirjutab Eero Merilind.

Rõdudel suitsetamine ja selle võimalik keelamine põhjustasid mõni aeg tagasi elavat avalikku arutelu. Kus jookseb piir ühe inimese vabaduse ja teiste tervise vahel? Kas sõltlastel on õigusi ning kas me suudame ühiskonnana aidata neil neist vabaneda?

Suitsetamine kujutab tänapäeva maailmas suurt ohtu inimese tervisele, kuid loobumise muudab piinavalt raskeks nikotiinisõltuvus. Teadusuuringud näitavad, et kuigi inimesed suitsetavad kirest nikotiini järele, ei tapa neid esmalt mitte nikotiin, vaid sigareti põlemisel tekkivad ohtlikud kemikaalid. Halvad on loomulikult mõlemad.

Igal aastal kaotab maailmas suitsetamise tagajärjel elu üle seitsme miljoni inimese, mis ületab mulluste koroonasurmade arvu ligi kahekordselt. Valitseb üksmeel, et enim laastavad tervist sigareti põlemisel eralduvad keemilised ühendid.

Suitsetamist hakati avalikes kohtades keelama alles 2005. aastast, mis oli esimene tõsisem märguanne ühiskonnale, et suitsetamine pole lihtsalt niisama ajaviitetegevus, vaid tervisele väga kahjulik. Tubakareklaam keelati küll juba 1997. aastal, kuid paljud põlvkonnad kasvasid üles teadmisega, et tegemist on üsna süütu pahega.

Tubaka negatiivsetele mõjudele on rohkem avalikku tähelepanu hakatud juhtima alles viimastel aastatel. Kahjuks peitub vaid osaline tõde arusaamas, et kui tarbijad saavad teada tubakatoodete koostisosadest ja tööstuste retseptipoliitikast, siis nad otsustavad mitte kunagi suitsetamisega alustada või see viivitamatult lõpetada.

Enamik suitsetajaid teavad, et suitsetamine suurendab nii vähkkasvajate kui ka südamehaiguste tekkimise riski. Taskust välja tõmmatud sigaretipakil saab näha õudust tekitavat pilti vaevlevast lapsest või mõnest auklikust organist. Ometi läidetakse uus sigaret.

Miks inimesed vaatamata terviseriskile ikkagi suitsetavad?

Harjumused ja rutiin trumpavad üle tervise kahjustamise riski. Kahjuks käivad haigla tagaukse juurde peidetud topsikese juures vargsi suitsetamas isegi mõned meditsiinitöötajad. Kes peaks paremini olema informeeritud suitsetamise kahjulikkusest kui meedikud?

Tervisekahju tekib küll pikema aja jooksul ning inimene ei pruugi sellest kohe aru saada. Noor ja tugev inimene ei taju, et suitsetamisega kaasneb halb enesetunne, näiteks võhma vähenemine ja köha. Seega pole põhjust arvata, et tervise või enesetunde muutumine mõjutab tema käitumist ja suitsetamisvahendite valikut.

Tõsi, teame ilmselt igaüks ka mõnd vana elupõlist suitsetajat, kes ise ei kurda oma tervise üle, kuid iga inimese organism on erinev. Kogemus näitab, et suurt osa pika staažiga suitsetajaist kimbutab mõni oluline tervisehäda – südameprobleemid, hingamisraskused või halvemal juhul vähktõbi, mille tekkimine on samuti tihedalt halva harjumusega seotud.

Kümmekond aastat tagasi avastasid teadlased, et aju piirkond habenula reageerib nikotiinile eriti tundlikult. See aju piirkond täidab silmapaistvat rolli varjatud hüvedest ja ohtudest tulvil maailmas ellujäämiseks sobiva käitumise valikul.

Tekkis ootus, et abi saab ainest, mis teatab organismile nikotiinivajadusest. Laborihiirtega tehtud katsed andsid lootust, et peagi jõuavad müügile uued suitsetamisest loobumise abivahendid. Kuid imelise toimega rohtu seni pole.

Suitsetamisest loobumise nõustajad pakuvad harjunud nikotiinikoguse saamiseks plaastreid ja nätsu, kuid mille kõrvalmõjuna võib tekkida iiveldus, luksumine, käte värin ja südame puperdamine.

Nätsutades makku sattunud nikotiin võib põhjustada maoärritust ning pidevalt mäludes varitseb oht saada nikotiini üledoos, selgub Tervise Arengu Instituudi poolt loodud tubakainfo leheküljelt. Ebameeldivate kõrvalmõjudeta abivahendeid nikotiinivajadusest võõrutamiseks seni kahjuks pole.

Päästa tuleb ka passiivseid suitsetajaid

Näeme, et olemas on suitsuvabad tooted, mis erinevalt sigarettidest kõrvalseisjate tervist olulisel määral ei ohusta. Suitsetajale endale need loomulikult kahjutud pole, aga ka võimaliku passiivse suitsetaja päästmine on juba võit.

Kemikaalide, lisandite ja põlemisjääkide vähendamise nimel tasub pingutada. Kui inimene soovib ise vabatahtlikult oma tervist kahjustada, siis on seda väga raske keelata, aga kaasinimestele tervisekahju tekitamine on eriti pahatahtlik. Kui on olemas võimalused, mis säästavad sinu lapsed või elukaaslase tubakavingust, siis tasub nende kasutamist kaaluda.

Suitsetamise vastase poliitika kujundamisel valitseb Eestis seniajani petlik arusaam, et kõige mõjusam meede on lauskeelamine. Avatud piiridega vabas maailmas tuimad keelud ei toimi, ei anna soovitud tulemust. Paraku on sama kinnitanud ka koroonapiirangud.

Bussipeatuses on suitsetamine keelatud, kuid sageli läidab mõni suitsetaja seal ikkagi sigareti. Riik saab kutsuda inimesi üles käituma tervislikult, kuid ei saa neid selleks lõpuni sundida. Riik saab ka karistada ebatervisliku käitumise eest, aga kas oleme selleks valmis, näiteks, et suitsetaja peaks maksma arsti juurde tulekul suuremat visiiditasu.

Legaalsete pahede puhul tuleb neid targalt reguleerida, nii et inimesed saaksid neist samm-sammult vabaneda. Sellega paraneb ka rahvatervis märgatavalt. Kui me tahame, et inimesed hooliksid oma tervisest, peame me aitama neil seda teha. Esimene samm on alati kõige raskem, aga on viimane aeg tervisekahjude vähendamise suunas liikuma asuda.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: