"Suud puhtaks": tuleõnnetusi aitaks vähendada suhtumise muutus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
"Suud puhtaks". Autor/allikas: ERR

Tuleõnnetuste ja neis hukkunute hulka aitaks vähendada see, kui inimesed suhtuksid ohtu tõsisemalt, leidsid ETV saate "Suud puhtaks" külalised.

Eelmisel aastal hukkus Eestis tulekahjudes 36 inimest. Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhi Tagne Tähe sõnul on eesmärk jõuda selles Põhjamaade tasemeni ehk tulesurmade arv võiks langeda 12-ni. Ideaal oleks muidugi null hukkunut. Tähe selgitas, et tuleõnnetustes hukkunute arvu vähenemine loodetakse saavutada ennetustööga ja inimeste teavitamisega.

Läänemaa haigla haldusjuht Reimo Reimer selgitas, et tema roll on asutuses töötavate inimeste teadmisi ohutusest tõsta. Ta tõdes, et tulekahjuni viivad probleemid tulevad inimestega asutustesse kaasa.

Üks peamisi probleemseid valdkondi on sotsiaalmajad. Tori vallas asuv Sindi linn oli aastate eest päästeameti silmis n-ö tulesurmade pealinn. Tori abivallavanem Priit Ruut selgitas saates, et päästeametile andsid palju tööd Sindis asuvad kolm suurt ühiselamut. Vald on püüdnud olukorda parandada ning on asunud üht ühiselamut renoveerima kaasaegseks sotsiaalmajaks. Ruut ütles, et tulekahjud on ajale jalgu jäänud hoonetes kerged puhkema.

Samuti teeb Tori vald päästeametiga koostööd ning teeb probleemsetes kodudes nõustamisi ja panustab rahaliselt, kus vaja, et olukorda parandada.

Päästeameti ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets selgitas, et statistika järgi on suur osa tules hukkunuid sotsiaalsete probleemidega inimesed. "Miks sotsiaalpinnad põlema lähevad? Kui me vaatame 36 tules hukkunu statistika sisse, siis sellest joonistub välja inimese kirjeldus - kas vaimne või füüsiline puue, alkoholi tarbimine, ravimite tarbimine või nende kõigi koosmõju, suitsetamine, reeglina eakamad inimesed, sest keskmine vanus on 62 ja nendest 75 protsenti on mehed," kirjeldas Saaremets.

"Tulekahju on täna sotsiaalne probleem, väga selgelt," sõnas Saaremets.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriarbi ja ennetusteenuste juht Kaisa Üprus-Tali on sama meelt. Ta tõdes samas, et kui inimene satub asotsiaalsesse olukorda, siis see on olnud pikem protsess, ning tulekahjud on vaid suurema probleemi veepealne osa.

Saaremets tõi välja, et lisaks 36 tulekahjudes hukkunule sai eelmisel aastal viga 120 inimest, päästeti 110 inimest. Tuhandete kodunõustamiste seast tuvastati umbes 1000 sellist kodu, kus tuleohutus oli väga halb.

Saaremets tõdes, et kodunõustamine alati ei aita. Ta tõi näite, kus paar tundi pärast kodunõustaja külaskäiku ning suitsuanduri paigaldamist inimene tulekahjus hukkus. "Vaba tahe," ütles Saaremets selle peale, miks inimesed tuleohutusest ei hooli.

Üprus-Tali rääkis saates, et tema Norra kolleegi sõnul aitab seal riigis tuleohutust hoida kogukond. "Ta (Norra kolleeg) rääkis, et kogukond taunib. Mitte ametkonnad, politsei, päästeamet, vaid kogukond, inimesed taunivad turvalisuse puudumist. Turvalisus on hinnatud ja kui sa ei pane näiteks suitsuandurit koju ning Norras on kohustuslik kodus hoida tulekustutit ja kui sul ei ole seda, sa ei uuenda seda, siis sa kaotad oma staatuse inimeste, sõpruskonna seas. See on kõik see, mis loeb," ütles ta.

Tähe nõustus sellega. Tema sõnul ei tunneta päästeametnikud paljudel objektidel kontrollimas käies taunivat suhtumist ohutusnõuete rikkumisse ja ohtlikku käitumisse. "Me oleme tegelikult seal omaniku toetamiseks. Omanik on see, kes vastutab tuleohutusnõuete täitmise eest, olgu see lasteaed või kaubanduskeskus. Et omanik saaks oma kohustusi täita, selleks oleme meie seal nõustamas," lisas ta.

Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu juhatuse liige Margus Oberschneider tõdes samuti, et probleem on suhtumises.

"Eesti rahval on ütlus "tulega mängimine". See tähendab, et kergekäeliselt suhtutakse ohtlikesse asjadesse. Kui tuleohutusnõudeid rikud, tuleb ühel hetkel õnnetus majja. Paraku Eestis on nii, et tuleohutus on teisejärguline, seda eriti objekti valdajate, mitte eraisikute poole peal," rääkis ta.

Oberschneider lisas, et paraku lähevad omavalitsuste asutused tihtipeale seda teed, et tuleohutusega tegelemisel loetakse liigselt raha - näiteks soovitakse võimalikult odavalt läbi viia koolitusi ja kontrollida tulekustuteid. See omakorda viib tema sõnul selleni, et paljud tuleohutusvahendite hooldajad n-ö müüvad allkirja ja ei panusta kvaliteedile.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: