Valker ütles, et saabuvate rändlindude arv on suurem päevadel, mil valitseb soe ja päikesepaisteline ilm. Külmalaine tõmbab nüüd kevadekuulutajate saabumisele pidurit.

"Kui peaks maha tulema paksem lumi või tulema suuremad külmakraadid, siis sellised varakevadised maakuulajad rändavad tihtilugu ka tagasi. See edasi tagasi rändamine võib toimuda kevadel mitmeid kordi," rääkis Valker.

Kuni jääs olevad lahvandused kinni ei külmu, saavad luiged ja teised veelinnud näiteks Haapsalu lahel toitu otsida. Valker ütles, et oma jälje jättis sellel talvel sulelistele varasem, veebruaris paukunud pakane.

"Näiteks siia Lääne-Eestisse jäi arvukalt talvituma hallhaigruid. Need hallhaigrud, kes ära ei lennanud, nende seas hukkunud linde oli üksjagu," rääkis ta.

Valkeri sõnul sõltub lindude käekäik sellest, kuidas neil toitu leida õnnestub.

"Linnud, kes on heas toitumuses, neid see külm tegelikult väga palju ei mõjuta. Rohkem mõjutabki see, kui tuleb maha paks lumikate, mis mõjutab neid linde, kes leiavad oma toidu maast või siis külm, mis jäätab ära sellised madalad merelahed ja kaldaääre," rääkis ornitoloog.

Valker ütles, et talve siin veetnud liigid on selliste ilmamuutustega rohkem harjunud.