Valitsuse poolt heaks kiidetud riigieelarve strateegias pikendati 2024. aastal jõustunud osade kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade vähendatud indekseerimist kuni 2030. aasta lõpuni.

Kehtiva seaduse kohaselt peaks kõigi kõrgemate riigiteenistujate ametipalga täisindeksiga indekseerimine taastuma 1. aprillist 2028. aastal.

"Valitsus on nüüd heaks kiitnud, et riigieelarve strateegias jätkatakse senise osalise indekseerimise vähendamisega aastatel 2028–2030. Kolmel aastal tähendab see 32,3 miljoni euro suurust kokkuhoidu," sõnas rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuht Elo Ellermaa.

Ta selgitas, et indekseerimise erisus kehtestati 2023. aastal ajutise meetmena ning see pidi kehtima 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2028 osade kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade puhul. Nende hulka kuuluvad valitsusliikmed, kohtunikud, peaprokurör, riigisekretär, riiklik lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Sellest sõltuvad ka osade teiste ametiisikute, näiteks kantslerite ja prokuröride palgad.

Alates 1. aprillist 2026. aastast on kõrgemate riigiteenistujate ametipalga kõrgeim  palgamäär 10 240 eurot (ümardatult). See tekib automaatselt seaduse alusel. 

Kõrgeim ametipalk on presidendil, riigikogu esimehel ja riigikohtu esimehel.

Kõrgemate riigiteenistujate ametipalga seaduses on kõrgeim palgamäär 4,8-kordne Eesti keskmine palk ja see suhe on aastate jooksul püsinud stabiilsena.

Kohtunike sõnul võib valitsuse otsus olla põhiseadusega vastuolus

Kohtunike hinnangul võib valitsuse juba varasem otsus palgakasvu pidurdada olla põhiseadusega vastuolus.

"Meil on pidevalt see häda, et häid juriste kandideerib kohtunikuks liiga vähe ja meil ei ole valikuvõimalust. Hea, kui leiame ühegi kõlbuliku kandidaadi, aga vahel on konkursid ka nii nurjunud, et pole ühtegi kandidaati," rääkis riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving.

Pilving märkis, et kohtunikud lähevad palga tõttu ametist ära.

"Kõik ei ütle otse, et väikese palga pärast, vaid pigem viidatakse suurele tööstressile ja ülekoormusele, mis on meil täna fakt. Eks need asjad ole omavahel seotud: kui palk ei kompenseeri töökoormust ja stressi, siis leiavad inimesed kas väiksema stressiga töö või koha, kus makstakse rohkem," rääkis Pilving.

Kohtunikud vaidlustasid varasema otsuse palgakasvu pidurdada kohtus.

"See vaidlus, mis algse kärpe kohta algatati ja mille mitukümmend kohtunikku vaidlustasid, on just sel nädalal jõudnud riigikohtusse. Riigikohus võttis menetlusse kaks nendest kaebustest ning osa neist vaidlustest on veel meie poole teel," rääkis Pilving.

Ta rõhutas, et tema isiklikult ei saa oma ametikoha tõttu võtta seisukohta, kas kaebus on põhjendatud või mitte.

"Põhiseaduse järgi peaksid riigikogu, valitsus ja kohus olema mitte nüüd sada protsenti võrdsed, aga mõistlikult võrreldavad. Mida kauem see pidurdatud indekseerimine jätkub, seda suuremaks need käärid lähevad," rääkis ta.

Hiljuti on ka 1600 eurot bruto teenivad päästjad tõstatanud avalikult oma mure seoses palgaga. Ajakirjanik küsis, kas solidaarsusest päästjatega ei näe kohtunikud võimalust saata sõnum, et lepivad raskemal ajal mõnevõrra väiksema palgaga.

"See võimude tasakaal tähendab võrdlemist valitsuse, riigikogu ja kohtu vahel. Nemad on põhiseaduse järgi need põhiseaduslikud institutsioonid, kes peaksid olema enam-vähem ühel tasemel," vastas Pilving.

Ta rõhutas, et see võrdlus ei puuduta kuidagi päästjaid, õpetajaid ega meditsiiniõdesid. 

"Ma ei taha vähimalgi määral ühtegi nendest elukutsetest alavääristada. Nii mina kui ka, ma usun, kõik teised kohtunikud suhtume nendesse suurima austusega. Küll aga on kohtunikel põhiseaduse järgi eristaatus – ühelgi teisel ametigrupil, ei päästjatel ega politseinikel, ei ole seda põhiseaduslikku tagatist," rääkis Pilving. 

Ta rõhutas, et põhiseadus nõuab, et kohtunike sotsiaalsed garantiid peavad olema sätestatud mitte tavalise seadusega, vaid konstitutsioonilise seadusega, mis nõuab vähemalt 51 riigikogu liikme häält.

Pilving selgitas, et kohtunikel on põhiseaduses eristaatus, et ei tekiks vähimatki kahtlust selles, kas kohtunikud julgevad vajadusel sekkuda valitsuse tegevusse või teha põhiseaduslikku järelevalvet parlamendiseadustele. 

"See kõik kahjustab õigusriiki, kui kohtunike garantiisid nüüd murendatakse," sõnas Pilving.

Kohtunike palk on seotud ka ameti eluaegsusega.

"Kui me hakkame niiviisi järjest murendama kohtunike motivatsiooni ja tekib sotsiaalne surve ametist lahkuda, siis ei saa me enam rääkida ka eluaegsest ametist," märkis Pilving.

Tema sõnul on siin selge põhiseaduse riive.

"Need tõsised arutelud seisavad alles ees, mis on äärmiselt ebamugav, sest ühiskonna silmis ei ole see hea, kui kohus peab ise kohtunike palka hindama. Õnneks ei ole nende kaebajate hulgas ühtegi riigikohtu liiget," ütles Pilving.