Mingi ehk ameerika naaritsa ja mitmete teiste loomaliikide kasvatamine farmides eesmärgiga toota karusnahku on pikka aega tõstatanud nii meil kui ka mujal tõsiseid eetilisi dilemmasid, ent nüüd on lisandunud märkimisväärselt tõsine probleem, mis mõnes riigis on juba saanud kaalukeeleks mingifarmide tegevuse lõpetamisel.

Nimelt on viimase aasta jooksul enam kui kümne riigi karusloomafarmide minkidel tuvastatud koroonaviirus ja leitud, et viirus on võimeline üle kanduma nii inimeselt mingile kui ka vastupidi.

Kuna teadlased on hoiatanud, et karusloomafarmid võivad saada ohtlikuks reservuaariks koroonaviirusele (nt. Xia jt. 2020), siis on asutud neid keelustama. Situatsiooni arvestades oleks ka Eestis selleks viimane aeg.

See pisku, mida riik karusloomafarmidest saab, ei kaalu kindlasti üles ei karusloomade kannatusi ega koroonaviirusest ja teistest zoonootilistest patogeenidest tulenevaid ohte inimeste tervisele, majandusele ja paljule muule ühiskonnaelus olulisele.

Zoonoos

Niisiis on mingid koroonaviiruse levitajateks. Inimkonda praegu laastav koroonaviirus SARS-CoV-2 (severe acute respiratory syndrome coronavirus 2) põhjustab haigust nimega COVID-19 (Coronavirus disease 2019); edaspidi mainin neid valdavalt kui koroonaviirus-2 ja COVID-19. Tasub meelde jätta, et koroonaviirus-2 põhjustatud haigus COVID-19 on zoonoos. Zoonoosid on loomadelt inimestele ja ka vastupidi levivad nakkushaigused.

Inimesele ohtlikke patogeene, keda mink ja teised karusloomad kannavad, on arvukalt. Ka meie töörühm on erinevate zoonooside teadusuuringutega tegelenud juba paar aastakümmet, muuhulgas ka farmiminkidel esinevate viirustega (nt. Leimann jt. 2015), aga käesolevas kirjutises keskendun eelkõige ühiskondi painava koroonaviirusega seotule.

Publikatsioone on sel teemal ilmunud arvukalt, mistõttu on käesolev vaid lühiülevaade seostest ja faktidest, mis haakuvad karusloomafarmid-koroonaviirus temaatikaga.

Hiljutised mingifarmides läbi viidud teadusuuringud on tuvastanud, et inimesed võivad saada koroonaviirus-2 nakkuse minkidelt, aga võivad minke ka ise selle viirusega nakatada. Teadusajakirja Science selle aasta 8. jaanuari numbris avaldatud artiklis raporteerivad Hollandi teadlased, et on sealsetes mingifarmides tuvastanud koroonaviirus-2 ülekande inimeselt mingile ja minkidelt uuesti inimesele.

Analüüsitud inimestest (farmide omanikud, töötajad ja nende lähikondlased) osutus 68 protsenti koroonaviirus-2 positiivseteks (Oude Munnink jt. 2021). Nakkushaiguste valdkonna ühe juhtiva teadusajakirja Emerging Infectious Diseases käesoleva aasta veebruarinumbris teavitavad Anne Sofie Hammer koos kaasautoritega lugejat samuti inimese-mingi vahelisest koroonaviirus-2 nakkuse ülekandest Taani mingifarmides ning märgivad lisaks, et see viirus võib farmiloomade vahel levida ulatuslikult pelgalt mõne päeva jooksul (Hammer jt. 2021).

Need on vaid mõned näited paljudest. Minkide ja inimeste vahelist koroonaviirus-2 nakkuse ülekannet on lisaks Hollandile ja Taanile leitud ka Rootsis, Hispaanias, Itaalias, Kreekas ning mujalgi.

Maailma loomatervishoiu organisatsiooni (World Organisation for Animal Health) COVID-19 portaali andmetel, seisuga 15. märts 2021, on koroonaviirus-2 nakkust mingifarmides tuvastatud kokku 11 riigis: USA, Holland, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Itaalia, Rootsi, Kanada, Kreeka, Leedu ja Poola.

Lisaks võib olulist teavet leida veel mujaltki, näiteks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kodulehelt, mis teatab et seisuga jaanuar 2021 on viirus tuvastatud kokku 400 Euroopa mingifarmis: 290 Taanis, 69 Hollandis, 21 Kreekas, 13 Rootsis, kolm Hispaanias, kaks Leedus, üks Prantsusmaal  ja üks Itaalias.

Oodata on lisa, sest kõikjal pole uuringuid veel tehtud. Kui Euroopa suurimad mingikarusnaha tootjariigid on Taani, Holland ja Poola, siis maailma mastaabis on suurimaks tootja Hiina, kuid eelmainitud COVID-19 portaalis polnud Hiina kohta andmeid koroonaviirus-2 esinemise kohta mingifarmides.

Et märksõnad Hiina ja kooroonaviirus-2 seonduvad paljudele üsna otseselt, siis on väga tõenäoline, et ka sellest riigist võib tulla teateid (vt ka Reporterre).

Eestis on koroonaviirus-2 tuvastatud käesoleva aasta jaanuaris lõvil Tallinna loomaaias (post mortem), kes pandi magama neerupuudulikkuse tõttu ning kassil märtsi alguses, kes on õnneks nüüdseks tervenenud.

Kuna minginahkade hind on rahvusvahelisel turul madal ja minkide pidamine farmides majanduslikult kahjulik, siis on Eestis asuvad karusloomafarmid minkidest hetkel tühjad ja vähesel määral peetakse veel vaid rebaseid ja tšintšiljasid.

Samal ajal on vajalikud tegevusload karusloomafarmidel endiselt olemas ja kui majanduslik olukord peaks soosima, siis võib eeldada, et minkide farmides pidamine taastub. Seega pole probleem kuhugi kadunud ja on aktuaalne seni, kuni seadusandlikul tasemel pole karusloomade pidamine farmides keelustatud.

EFSA (European Food Safety Authority) 29. jaanuari 2021 teadusraporti andmeil põhjustab koroonaviirus-2 minkidel eelkõige suremuse kasvu ja hingamishäireid. Mis puudutab koroonaviirus-2 päritolu, siis peab raport kõige tõenäolisemaks stsenaariumi, mille põhjal said farmiloomad nakkuse viirust kandvatelt inimestelt, samuti peetakse inimest farmide vahel viiruse ülekandumise peamiseks põhjuseks.

Veel teatab raport, et koroonaviirus-2 nakkuse dünaamikat iseloomustab mingifarmides tõhus levik loomalt loomale ning toimub see nii otsekontakti teel kui kaudselt, näiteks õhu kaudu. Raport rõhutab, et naaritsafarmid on ideaalne kasvulava koroonaviirus-2 paljunemiseks ja ülekandeks väljapoole farme.

EFSA raportis soovitatakse analüüsida viirusesse nakatumist eelkõige farmides, aga ka looduses farmide läheduses elavate minkide, tuhkrute, kasside, kährikkoerte ning nahkhiirte seas.

Mainitakse, et epidemioloogilistesse uuringutesse võiks kaaluda ka muude loomaliikide kaasamist, eriti karusloomafarmide läheduses, nt nugised, mäger, jänesed ning metsikud koerlased, kellest meil on lisaks kährikkoerale esindatud veel hunt, šaakal ja rebane. Ja loomulikult soovitatakse erilist tähelepanu pöörata nakkuse monitoorimisele mingifarmide töötajate seas.

Veel toob EFSA raport ära, et minkide seas levinud viirusgenoomi mutatsioone on leitud ka inimestelt analüüsitud viirustest riikides nagu Lõuna-Aafrika Vabariik, Valgevene, Taani, sealhulgas Fääri saared, Holland, Venemaa, Šveits, USA ja Island. Näiteks Taanist on teada kaugelt üle tuhande juhtumi, kus inimesed on nakatunud minkidega seotud viirusvariantidega.

Ühe hüpoteesi kohaselt on koroonaviirus-2 levinud inimühiskonda just minkide kaudu. Kui viiruse algne päritolu on teadmata ja algallikana on pakutud nii nahkhiiri kui ka pangoliini (soomusloom), aga õhku on visatud ka inimese poolt tehislikult manipuleeritud viiruse teooria, siis oluliseks vaheperemeheks kellelt viirus on inimesele kandunud, peetakse just farmiminke, kes nakatasid farmitöötajaid, kelle abil levis viirus edasi juba laiemasse ühiskonda (Zhou ja Shi 2021).

Lisaks zoonoosidele on karusloomafarmidega seotud veel terve rida olulisi probleeme

Igal aastal tapetakse karusnahkade saamiseks üle 50 miljoni mingi. Kolossaalne arv. Peamised riigid, kus seda tehakse on Hiina, Taani, Holland ja Poola. On üldteada, et farmides puudub loomadel võimalus elada liigiomast elu. Samal ajal on tegelik vajadus karusnahkade osas tänapäeval olematu.

Karusloomatööstus üritab hoida loomi konditsioonis vaid määral, mis vajalik toodangu hulga ja kvaliteedi tagamiseks, ehk siis nii tehakse loomade heaks nii vähe kui võimalik, kuna eesmärk on viia kulud minimaalseks ja kasum maksimaalseks. Loomade heaolu eeldab, et nad saaks piisavalt liikuda ja teha teisi neile omaseid tegevusi, mida puuritingimused ei paku.

Karusloomafarmidel on ka negatiivsed mõjud keskkonnale. Nii suurendavad karusloomafarmid märkimisväärselt kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ja veekogude eutrofeerumist, kui mainida vaid kõige olulisemaid mõjusid keskkonnale, milles me kõik elame. Ja mille peaksime järeltulevastele põlvedele vähemasti samas heas korras säilitama, aga võimalus oleks praegust ohtlikku olukorda aidata vähemasti osaliselt paremuse suunas pöörata.

Kas kannataks karusnaha asemel midagi villast üll kanda? Või kui ei, siis äkki puuvillast või mõnest muust materjalist? Enamikule inimkonnast juba praegu kannatab ja õnneks on järjest vähem neid, kelle meeli kummitab jätkuvalt reliktne ihalus karusnahkade järgi.

Kokkuvõtteks

Karusloomafarmidega seotud probleemid on olnud ühiskonnas üleval juba pikalt ja loomakaitsjad on selliste farmide keelustamiseks väga pikalt ja intensiivselt selgitustööd teinud.

Olukorra tõsidusest oleme eriti teravalt aru saamas alles nüüdsel koroonaviiruse ajajärgul, mil koroonaviirus-2 on leitud farmiminkidelt ning teadusuuringud on tuvastanud, et viirus on võimeline üle kanduma minkidelt inimestele ja vastupidi.

Seetõttu on teadlased hoiatanud, et karusloomafarmid võivad saada ohtlikuks reservuaariks koroonaviirusele ja tuleks keelustada, mida on mitmes riigis ka tegema asutud. Loota tuleb, et praegune globaalne kriis seljatatakse pea, ent et see nii ka läheks, on vaja meetmete osas senisest komplekssemat lähenemist, mille hulka tuleks kindlasti arvata karusnahafarmide tegevuse lõpetamine Eestis.

Seda teemat on meil veeretatud pikalt, kuid ametlikul tasandil on pöördeline otsus siiani tegemata. Nii COVID-19 kui ka teiste zoonoosidega seotud riskid on seoses karusloomafarmidega aga tõsised ja ei kao kuhugi ka siis, kui praegune kriis läbi saab. Kuigi hetkeseisuga on eelkõige majanduslikel põhjustel farmid minkidest tühjad ja peetakse vähesel määral veel vaid rebaseid ja tšintšiljasid, on tegevusload karusloomafarmidel endiselt olemas ja probleem seega jätkuvalt üleval.

Seoses praeguse kriisiga ja ennetamaks tulevikus sarnaseid ühiskonda ülimalt koormavaid probleeme on seadusandjal nüüd võimalus otsus ära teha.

Kasutatud kirjandus

• Hammer, A.S., Quaade, M.L., Rasmussen, T.B., et al. 2021. SARS-CoV-2 Transmission between Mink (Neovison vison) and Humans, Denmark. Emerging Infectious Diseases, 27: 547-551.
• Leimann, A., Knuuttila, A., Maran, T., Vapalahti, O., Saarma, U. 2015. Molecular epidemiology of Aleutian mink disease virus (AMDV) in Estonia, and a global phylogeny of AMDV. Virus Research, 199: 55-61.
• Oude Munnink, B.B., Sikkema, R.S., Nieuwenhuijse, D.F., et al. 2021. Transmission of SARS-CoV-2 on mink farms between humans and mink and back to humans. Science, 371: 172-177.
• Xia, C., Lam, S.S., Sonne, C. 2020. Ban unsustainable mink production. Science, 370: 539.
• Zhou, P., Shi, Z.L. 2021. SARS-CoV-2 spillover events. Science, 371: 120-122.