Karusloomi kaitsev eelnõu jätab nende kasvatajad külma kätte

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Karusloomafarm. Autor/allikas: ERR

Tuleval nädalal hääletab riigikogu karusloomakasvatuste keelustamise üle. Eelnõus pole aga sõnagi selle kohta, kui suure summaga plaanitakse ettevõtjatele kompenseerida eesootav kahju.

Eesti on karusloomakasvatuse keelamisele lähemal kui kunagi varem. Vastava eelnõu lõpphääletus peaks toimuma teise juuni pärastlõunal ja üsna tõenäoline on, et tarvilikud hääled tulevad kokku. Sellisel juhul jääb ettevõtjatele neli ja pool aastat armuaega, pärast mida peavad nende puurid tühjad olema.

Mai alguses arutati riigikogu keskkonnakomisjonis, kuidas ettevõtjatele nende kahju kompenseerida. Arutelu tulemusel eelnõu seletuskirja küll natuke kohendati, kuid ühtegi rahanumbrit sinna ei kirjutatud.

"Mina väljendasin maaeluministeeriumi selget arvamust, et selliste rahastusallikate olemasolu, juhul kui seaduseelnõu saab seaduseks, on hädavajalik garanteerida," ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk.

Just niimoodi täiendas komisjon ka eelnõu seletuskirja: "Maaeluministeeriumi esindajad andsid istungil teada, et kui riigikogu liikmetel on soov karusloomakasvatajatele tegevuse lõpetamiseks leida kompensatsioonimeetmed, tuleb selleks riigieelarves ette näha vastavad vahendid."

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender tunnistas aga, et seadusandja pole tänaseni kokku arvutanud, kui suurt kahju plaanitav muudatus sektorile toob.

"Seda on väga keeruline kokku arvutada sellepärast, et need ettevõtted on enamjaolt kahjumlikud," rääkis Alender, ning lisas: "Miinusmärgiga seda arvutada oleks ka üsna jabur."

Rebasepuuris siga kasvatada ei saa

Tegelikult haaras maaeluministeerium juba aprilli alguses initsiatiivi ja uuris ettevõtjatelt, missugust tuge nad eelnõu läbiminemisel vajaksid. Küsiti ka seda, kuidas võiks aidata senist tegevust ümber kujundada, kuid Hendrik Kuuse sõnul vastas muist ettevõtjaid, et karusloomakasvanduse sisseseade on väga spetsiifiline.

"Ja ümberprofileerimine tähendaks tehniliselt ehitiste mahavõtmist ja nende uuesti ehitamist või täiesti uuesti sisustamist," vahendas Kuusk ettevõtjate arvamusi. "Valdavalt jäi siiski sektori poolt selline soov pinnale, et juhul kui karusloomakasvatus keelustatakse, kompenseeritaks nende tegevuse lõpetamine."

OÜ Nuckö Farm juhataja Leander Pragi sõnul on ettevõttel ruumi tuhande looma jaoks. Ka tema on seda meelt, et kui karusloomakasvatus keelatakse, pole rajatud seadmetel ja hoonetel enam mingit väärtust.

"Meie koguinvesteering, mis meil tõenäoliselt läheb vett vedama, on suurusjärgus 400 000 eurot," ütles Pragi.

Eesti suurim karusloomakasvataja AS Balti Karusnahk on välja arvutanud kordades suurema, kümne miljoni eurose kahju. Ettevõtte juht Marge Altosaar selgitas, et 2017. aastal hakkasid loomapidajatele kehtima uued nõuded. "Praktiliselt kõik puurid, aiad, kõik on ümber ehitatud. Ja uus puur on umbes 200 eurot," ütles ta.

Altosaar lisas, et tehtud investeeringud on ei tule tagasi mõne aastaga, seda enam, et koroonakriis vajutas karusnahaturule oma pitseri. "Kuna terve eelmise aasta praktiliselt oksjonil läbimüüki ei olnud, sest ostjad ei pääsenud oksjonile, tekkis meil ka sularahakriis," rääkis ta.

Balti Karusnahk lubab kohtusse minna

Yoko Alender aga ütles, et plaanitud üleminekuaeg 2025. aasta lõpuni annab ettevõtjatele olulist leevendust. Ta kordas ka seda, et sektor on praegu madalseisus.

"Meie hinnang on, et selle viie aastaga ka need 11 töötajat, kes täna on hõivatud, saaksid oma tegevuse ümber kujundada. Ja need toetused, mis on ette nähtud, on just nimelt selle tegevuse ümberkujundamiseks. Ehk nendele ettevõtjatele ümberõppeks või tegutsemiseks muus valdkonnas põllumajanduses," selgitas Alender.

Meetmed, mida Alender mainis, pole riigikogus välja mõeldud. Need on juba olemasolevad toetused, kust võivad teiste seas raha taotleda ka tänased karusloomakasvatajad. Üks meede aitaks ettevõttel alustada millegi muu tootmisega, kaks meedet hoopis põllumajandussaaduste töötlemisega ja neljas pakub raha, et tegutseda väljaspool põllumajandust.

"Need ei ole sellised meetmed, mis garanteeriksid sajaprotsendist kompensatsiooni oma tegevussuundade muutmise eest. Kõik need meetmed sisaldavad endas lihtsamalt öeldes omafinantseeringu komponenti," täpsustas Hendrik Kuusk.

Aga nagu öeldud, ettevõtjad ootavad pigem seda, et keegi nende tehtud investeeringud kinni maksaks. Käed rüpes ootama nad jääda ei plaani.

"Me oleme hoolega läbi mõelnud, kuidas seda asja teha. Me oleme õiguskantsleri poole pöördunud küsimusega, kas õigusruumis on selline keelustamine üldse õiguspärane ja millised on meie tulevikuväljavaated selles osas," rääkis Leander Pragi.

"Ja me oleme ka õiguskantslerilt saanud teatud hinnangu, kuidas me saaksime edasi tegutseda. Millised võimalused on, neid me ka kõiki kasutame," lisas Pragi.

Balti Karusnahk on veel konkreetsem. "Meie omanikud on öelnud, et nemad lähevad kindlasti kohtusse, sest see on esimene selline pretsedent. Tavaliselt, kui karusloomakasvatused ka teistes riikides on suletud, siis riik on alati selle kompenseerinud," ütles Marge Altosaar.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: