Apteegist leiab kahte tüüpi koroona kiirteste: üks neist on süljepõhine ja maksab 25 eurot, teine ninaneelu põhine ja maksab 14 eurot.

Kui paljud ettevõtted on ninaneelu kiirteste juba kasutama harjunud, siis süljetest on uudne.

"Enne tuleb kindlasti läbi lugeda kasutusjuhend, aga üldjoontes on see niimoodi, et umbes pool tundi enne ei söö ega joo, ei suitseta, ei näri nätsu. Kindlasti peab see test jääma 10-15-minutilisse ajaaknasse. Pärast 20 minutit on see test juba ebatäpne. Tulemus tuleb kohe ära tõlgendada," juhendab Apotheka apteegi juhataja Merle Niglas.

Proviisor Silja Moik väidab, et vahet ei ole, kumba testi eelistada.

"Põhiline vahe ongi see, et kust proov võetakse, kas siis ninaneelust või süljest. Täpsuses ei ole vahet, nende täpsused on võrreldavad, nad on usaldusväärsed. See tähendab, et positiivse testi puhul sama usaldusväärne," ütleb Moik.

Terviseamet selle hinnanguga ei nõustu.

"Ükski nendest süljetestidest ei ole hetkel saanud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ega Euroopa Liidu heakskiitu, et nad oleksid piisavalt tundlikud või piisavalt spetsiifilised," ütleb terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Seega soovitab terviseamet, et kui peaks valima, tuleks eelistada ninaneeluteste.

Proviisor ütleb, et kiirtesti positiivse vastuse korral tuleks kindlasti teha ka üldtunnustatud PCR-test.

"Kindlasti ühendust võtta perearstiga ja tema siis suunab edasi PCR-testile," ütleb Silja Moik.

Kiirtesti negatiivse tulemuse korral ei pea perearstile pöörduma üksnes siis, kui ka haigustunnused puuduvad.

"Kui on haigustunnused, tuleb igal juhul jääda karantiini ja võtta ühendust perearstiga, sõltumatult sellest testitulemusest," toonitab Moik.

Kõik praegu apteekides müügil olevad kiirtestid on mõeldud üksnes professionaalseks kasutamiseks.

"Professionaalseks kasutamiseks tähendab seda, et selle kasutamise juurde kuulub teatav nõustamine: kuidas seda testi teha, kuidas tõlgendada, et inimene ei teeks endale viga, ei saaks valesti aru sellest," selgitab proviisor Silja Moik.

Terviseamet rõhutab, et "professionaalseks kasutamiseks" tähendab ikkagi seda, et testi teeb sertifitseeritud tervishoiutöötaja ja tema ka tõlgendab seda tulemust.

"Nendele testidele ei ole tehtud seda uuringut, kas inimene ise sellega saab hakkama, kas ta oskab seda tulemust tõlgendada," ütleb Mari-Anne Härma.

Et aga kiirtestid on laialt levinud, soovitab terviseamet tellida nende kasutamiseks vähemalt koolituse.

Siiski võivad juba lähipäevad tuua apteegilettidele ka koduseks kasutamiseks sobivaks tunnistatud kiirtestid. Terviseamet on läbi vaatamas kaht taotlust, need mõlemad on ninaneelutestid. Seni on ka need üksnes professionaalseks kasutamiseks mõeldud.

"Kodus kasutamiseks mõeldud testid on niimoodi läbi mõeldud, et inimesel ei ole seda valesti tõlgendamise ruumi ja ta teab üks üheselt, kuidas ta peab käituma, kui ta seda testi teeb. Nende pakendus muutub näiteks mugavamaks. Igale testile tuleb oma juhend, tuleb selge, piltidega, väga üheselt mõistetavalt, kuidas ikkagi proove võtta," selgitab Härma.

Palju need maksma hakkavad, sõltub juba apteekide hinnapoliitikast.

"Ringvaade" käis apteegis vaatamas, kui suur huvi kiirtestide vastu on: