Pressikonverentsil kommenteeris välisminister Margus Tsahkna valitsuse dokumendiregistrisse ilmunud faili pealkirjaga "Kabineti memo: Vene föderatsiooni mobilisatsioon".

"Arutasime Eesti julgeolekut puudutavaid teemasid julgeolekukabinetis. Muidugi vaatab Eesti riik tulevikku, et olla valmis omapoolseteks sammudeks juhul, kui Venemaa – kes on meie peamine või isegi ainus reaalne julgeolekuoht – võtab ette teatud samme. Kui Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni, on see kindlasti oluline samm, mis pingestab olukorda Venemaal siseriiklikult. Julgeolekukabinetis arutame alati erinevaid stsenaariume," lausus Tsahkna.

Peaminister Kristen Michal rõhutas konverentsil, et oluline oma omada regulaarset ülevaadet julgeolekus toimuvast.

"Selles ei ole midagi salapärast ega erakorralist. See, et Venemaal on asjad väga halvasti, ei ole kellelegi uudis. Majanduses pole neil ühtegi tervet kohta, iga kuu saab 30 000–40 000 meest surma või vigastada. Ühel hetkel peavad nad astuma samme, et sõjapidamist käigus hoida ning NATO ja Euroopa Liidu riigid peavad nendeks sammudeks valmis olema ja vastavalt oma sõnumeid andma. Seda me arutasimegi. Nende detailide ja sammudega tegelemine on asutuste töö, mis tuuakse õigel hetkel ka avalikkuse ette," ütles Michal.

Kui Venemaa peaks kuulutama välja üldmobilisatsiooni, on piir võimalik sulgeda koheselt, kinnitas Michal.

"Vastavalt ohuhinnangule astutakse erinevaid samme. Piiri on võimalik sulgeda ka koheselt, nagu me oleme vahepeal teinud, kui piiripunktides on olnud mingeid laamendajaid. PPA ja siseminister on sellest teadlikud ning meil on võime piiripunktid väga kiiresti sulgeda. Kuna mobilisatsioon võib ohuhinnangut muuta, astume vastavaid samme sõltuvalt sellest, kas ja mis kujul see tuleb. Piiri puudutavate sammude puhul rakendub alati vastastikkuse põhimõte," lausus peaminister, lisades, et juba praegu on lühendatud piiripunktide lahtiolekuaega ning kehtestatud täielik tollikontrolli.

Tsahkna hinnangul peavad kõik Euroopas jälgima Venemaa sisepingete tõusu.

"Kõik saavad aru, et kui näiteks kuulutatakse välja laus-sundmobilisatsioon mingis vanusevahemikus, tõstab see Venemaal oluliselt sisepingeid. See on meie tavapärane töö – peame ette nägema erinevaid otsuseid, hindama ohupilti ja olema valmis. Nagu peaminister ütles, on näiteks piiri sulgemine vastavalt ohuhinnangule valitsuse poolt väga kiiresti langetatav otsus," ütles Tsahkna.

Välisminister sõnas, et mobilisatsioonioht on tegelikult palju laiem mure ega puuduta ainult Eestit.

"Ausalt öeldes arvan, et Eesti on võimalikeks ohtudeks või pingeteks palju paremini valmis kui muu Euroopa. Mida me oleme arutanud – ja mida Eesti teeb ka Põhja-Balti riikide raamis kogu Euroopas –, on see, et eelmisel aastal andis Schengeni ala välja 650 000 viisat siia tulnud Vene kodanikele. See surve võib kindlasti tõusta. Eestis meil sellega probleemi pole, sest me ei lase neid inimesi niikuinii siia, aga peame teadvustama olukorda ja harima oma Euroopa partnereid selles, millist ohtu kujutab Venemaa sisepingete tõus Euroopa julgeolekule," ütles Tsahkna.

Eesti on viisadega seotud teemasid vedanud kogu Euroopas. Näiteks kombatantide viisakeeld on saanud sanktsiooniotsuseks nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriikide tasemel.

"Kuid seesama viisade andmise teema on meile täiesti arusaamatu. Eesti inimesed ei kujutaks seda ette, aga mõned riigid jagavad neid viisasid jätkuvalt ning see surve tõuseb kindlasti. Me ei tea, kes need inimesed on, kes laiemalt Euroopasse tulevad," rõhutas Tsahkna.

Välisminister lisas, et viisadega seoses on ka juriidilisi aspekte ning Eestis või mujal Euroopas elavad Venemaa kodanikud peavad mõistma, et juriidiliselt puudutab mobilisatsiooniotsus ka neid või nende lapsi.

"Inimene Venemaal võib mõelda, et tuleb mobilisatsioon, põgeneb Euroopasse ja ütleb, et see annab aluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Ei anna," ütles Tsahkna.