Märtsi alguse lumi kahjustas talivilja
Põldudel on mitmel pool näha, et talirapsi lehed on külmavõetud ja kolletavad ning paksu lume alt välja sulanud talinisu vaevab lumiseen. Kurja juur peitub selles, et märtsi algul sadas sulanud maale paks lumi ja taimed jäid ummuksisse.
Taimekasvatuse instituut Jõgeval on oma katselappidele külvanud ligi paar tuhat talinisu sorti või sordi kandidaati. Talinisu aretaja Reine Koppel ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui 1. märtsil oli põld ilus roheline, siis sadas maha paks lumi ja praegu vaevab talinisu lumiseen.
"Kui maa on juba suhteliselt sula ja sinna tuleb lumekiht peale, siis seal all võib väga jõudsalt hakata arenema lumiseen. Selleks aastaks on väga soodsad tingimused, kuna sügis oli hästi soe ja taimestik kasvas hästi lopsakaks, nii et lumiseenel on olnud hästi palju süüa," selgitas Koppel.
Ta lisas, et põllul vohav roosa lumiseen võtab talinisu taimelt lehed, kuid soodsate ilmaolude korral kasvavad uued ja taim ei hukku.
"Ma arvan, ta natuke nüüd võtab potentsiaali maha, aga praegu olukord ei ole veel kõige hullem, siit ikka taastub," ütles ta.
Kaunviljade ja talirüpsi aretaja Lea Narits ütles, et ka raps talvitus hästi, kui poleks olnud paari nädala tagust lumesadu, mis kena pildi ära rikkus.
"Need olid need, mis panid päris tugevalt taimed põdema. Konkreetselt rapsidel on lehed külm ära võtnud. Taimed iseenesest on alles, nad jäävad ellu, aga nad põevad kevadel pikemalt enne, kui uuesti kasvu saavad alustada," rääkis Narits.
Kõik see võib tähendada saagikadu sügisel.
"Nüüd oleks vaja, et tuleks plusskraadid nii päeval kui ka öösel ja natukene sooja vihma. Siis kui natukene maa ära kuivatab, siis minna esimese lämmastikväetisega teda turgutama, et aidata need taimed elule," rääkis Narits.
Tema sõnul on tänavune kevad võrreldes viimaste aastatega hilisem. "Aga läbi aastakümnete keskmine, kevad on täiesti normaalne ja keskmine. Taimed on elus," ütles ta.
Toimetaja: Merili Nael