Aastakümnete eest piirdusid aprillinaljade tegemised sellega, et ajalehed viskasid jürikuu esimesel päeval mõne vimka. Näiteks kutsus üks leht lugejaid linna keskväljakule suurele eeslite väljanäitusele. Rahvas läks kohale ja alles mõne aja pärast said nad aru, et eeslid on nad ise.

Eelmise sajandi algul tegi Vladimir Iljitš Uljanov (humoristipseudonüümiga Lenin) nalja, et kogu võim tuleb anda nõukogudele ja kogu maa tuleb elektrifitseerida. Sarnaselt praeguste koroonaeitajate ja MMS-i propageerijatega tegi Lenin oma suurejoonelist nalja saksa rahadega ja siis see nali läks väga kalliks maksma.

Huumoriga peab olema ettevaatlik, tänapäeval eriti, sest kergemal juhul solvub sinu rumala nalja peale terve inimrühm, sind tühistatakse ja sinu ohjeldamiseks võetakse vastu uus seadus, keerulisemate juhtumite puhul kaebab keegi su nalja pärast kohtusse. Tänavu 1. aprillil selliseid kahtlasi nalju õnneks või kahjuks reeglina ei tehta.

Ajalehed ja uudisteportaalid enam ise eriti aprillinalja ei tee, pigem kirjutatakse mõnest tõsielulisest huumoorikast nähtusest, näiteks Pärnu Postimees tegi loo sellest, kuidas kõnetuvastusprogramm intervjueeritava jutu teinekord päris veidraks teisendab ja Õhtuleht ilmutas artikli halvasti lõppenud aprillinaljadest.

Põhiraskuse aprillinaljade tegemisel on võtnud enda õlule asutuste ja ettevõtete kommunikatsioonipersonal, kellelt tulebki 1. aprilli jooksul katkematu jadana huumoriga palistatud pressiteateid mõnest uuest algatusest, tootest või olulisest muudatusest.

Kõiki neid pressiteateid ei jõua vahendada isegi need ajakirjanikud, kelle põhitööks on tavapäevadel pressiteadete kopeerimine ja oma nime all avaldamine. Tavaliselt leitakse toimetusest lihtsalt üks huumorimeeleta kibestunud vanainimene, kellel niikuinii midagi targemat teha ei ole ja lastakse tal anda ülevaade 1. aprilli pressiteadetest ja neid veidi analüüsida.

Järgnevalt annan ülevaate 1. aprilli pressiteadetest ja analüüsin neid veidi.

Kohustuslikud koroonananaljad

1. aprilli pressiteated on enamasti kirjutatud klassikalises uudistestiilis, mille üle oleks uhke isegi Priit Pullerits. Sel ühel päeval aastas saavad suhtekorraldajad asetada end ajakirjanike rolli, treides korraliku liidi, arenduse, tsitaadi ja taustaga uudisnupu.

Samal ajal ei saa unustada, et ajakirjanike ja pressiesindajate mitu põlvkonda on üles kasvanud Rohke Debelaki "Libauudiste" saatel ja sama stiil läbib pea kõiki 1. aprilli pressiteateid.

Nõnda põhinevadki kõik päevakohased sõnumid kahe uudistevaala - Debelaki ja Pulleritsu eeskujul ja õpetusel. Debelakilt on võetud vormistuslik täpsus ja Pulleritsult soe humoorikus.

Pandeemia ja koroonapiirangute ajal ei saa mööda päevakajalistest naljadest, mis käivad maskide ja e-poodide kohta.

RMK andis teada:

"Täna, 1. aprillil, alustab RMK pilootprojekti, mille käigus riigimetsas elavatele metsloomadele jagatakse maske eesmärgiga takistada koroonaviiruse levikut. Esimene maskipartii jõuab hirvede söötmispaika Saaremaal, kuhu on paigaldatud metsloomade jälgimise kaamera. Esimene maskipartii otsustati saata just nimelt metsloomade söödapaika, kuhu on paigutatud RMK hirvekaamera. "Loomade kontsentratsioon on selles kohas kõige suurem, nad kohtuvad siin rühmiti ja suhtlevad omavahel tihedalt, seepärast pidasime mõistlikuks alustada just siit," selgitab Tiit Hunt."

See on klassikaline segu meditsiiniuudisest ja loodusuudisest. Eriti naljakas võib tunduda kõneisiku nimi Tiit Hunt, aga see ei ole nali. Samuti on päriselt olemas Saaremaa.

Umbes sama rada läks Eesti Jahimeeste selts pressiteatega "Algas e-jahi hooaeg":

"Alates 1. aprillist saavad jahimehed tänu vastvalminud arvutirakendusele jahti pidada kodust lahkumata, vaja on ainult arvuti, telefoni või mõne muu nutiseadme olemasolu. "Siiani oleme välja arendanud paberivaba jahipidamise kasutades e-dokumente. Seoses koroonaviiruse levikuga lõime rakenduse noorjahimeestele õppimaks teooriat e-õppe kaudu, eelnevalt oli loodud e-eksamikeskkond Metsis. Tervikprotsessist oli puudu ainult jahipidamine, tänasest alates sai ka see reaalsuseks. Jahimees ei pea enam kodust välja minema," selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts."

Koroonapiirangute teemale panustas ka Veiniekspress:

"Valitsus otsustas, et alates esmaspäevast, 5. aprillist kehtib maskikandmise kohtustus ka e-poodides. Avades oma arvutis või telefonis e-poe, peab klient esmalt läbi veebikaamera tõestama, et ta kannab maski või visiiri. Veebikaameraga tehtud foto tuleb ostu vormistamisel kaupmehele saata. E-poodides täieliku maskikandmise soovituse andis valitsusele ka teadusnõukoda."

Lääne-Virumaa keskraamatukogu tuletas koroonapiirangute taustal meelde neid aegu, kui tõepoolest sai tänavaäärsetelt tahvlitelt värskeid ajalehti lugeda:

"Alates tänasest, 1. aprillist saab raamatukogus kontaktivabalt lugeda ka ajalehti. Kuna raamatukogu ruumid on suletud, toimub lehelugemine läbi akna. Läbi akna rääkida on keeruline, seetõttu oleme suhtlemiseks kasutusele võtnud morsekoodi. Näiteks lehe keeramiseks edasi tuleb aknale koputada täht E ja leheküljenumber. Seega soovides lugeda artiklit kolmandal leheküljel tuleb teha aknale üks lühike koputus – paus – kolm lühikest ja kaks pikka rõhulist koputust."

Väikese iroonia isehakanud spetsialistide ja omaenda õppekava aadressil tegi Tartu Ülikool:

"Alates 2021/2022. õppeaastast avab Tartu Ülikool igas oma valdkonnas arvamusliidri õppekava, mille eesmärk on anda tulevastele arvamusliidritele võimalikult laiaulatuslik ja nüüdisaegne haridus. Meditsiiniteaduste valdkonnas õpivad tulevased arvamusliidrid viroloogiat, mikrobioloogiat, pandemioloogiat, vaktsinoloogiat ja immunoloogiat, saavad teadmisi isiku- ja enesekaitse kohta (maskid, sirmid, võitluskunst jne) ning omandavad praktilisel tasemel neuro- ja geenmuundamise oskused."

Üldiselt koroonateemadel, kui kerged maskide ja e-poodide viited välja arvata, nalja tegema ei kiputud. Teadusnõukojalt ega üheltki kriisikomisjonilt ei laekunud ühtegi hubase huumoriga pressiteadet.

Arusaadav, sest kui näiteks oleks teada antud, et teadusnõukojaga liitus uue eksperdina riigikogu liige Kalle Grünthal, et nõukokku uut hingamist ja alternatiivset vaatenurka tuua, siis kõlanuks see igapäevaabsurdi taustal omamoodi loogilisena.

Avalik sektor

Avaliku sektor on mõnevõrra agaram 1. aprilli tähistaja kui erasektor. Ilmselt pole selle taga niivõrd see, et vaba aega on tööajal rohkem käes, kuivõrd ametist tulenev kohustus kodanike elu paremaks muuta, lõbusamaks muuta.

Rae vallast laekus pressiteade "Eesti kõige kiiremini kasvav Rae vald hakkab edaspidi põllupealsete asemel panustama põllualustesse arendustesse":

""2022. aastal Rae vallas avatava IKEA kaupluse üks korrus on planeeritud maa alla. Sellest inspireerituna plaanib vald luua maa alla spetsiaalselt kohalikele elanikele rajatud ostutänava, et nad saaksid võimalikult mugavalt ostlema minna. See võimalus puudutab vaid Rae valla kodanikuks registreerunuid, teised peavad kahjuks kasutama maapealseid ja palju tülikamaid teid," tutvustas Rae vallavanem Madis Sarik uudset lahendust."

Keskkonnaamet panustas samal ajal nišihuumorile, mida mõistavad vaid kalad ja kalamehed, -naised:

"Kalapüügil on üheks levinumaks rikkumiseks alamõõduliste kalade püük, mis kahjustab oluliselt meie kalavarusid. Alates sellest kevadest võtab Keskkonnaamet kalavarude kaitseks kasutusele täiendava abinõu – alamõõduliste kalade püügilt tabatud kalamehed saavad ergonoomilise mõõdulindi, millega peavad alati püütud saagi mõõdulisust kontrollima."

Ühtlasi on keskkonnaameti teade näide selle kohta, kuidas tõsistest probleemidest läbi huumoriprisma rääkida. Nali tehtud, nüüd kala püüdma ja kalapüüdjaid püüdma.

Munitsipaalpolitsei kas panustas mustale huumorile või kopeeris pressiteatesse lihtsalt lõigu oma arengukavast, mõlemad variandid on võimalikud:

"Täna alustas Munitsipaalpolitsei uue projektiga, mille käigus hakatakse trahvima oma liiklusvahendi õigesti parkinud sõidukiomanikke. "Põhjused on lihtsad - valesti parkijate hulk linnas on drastiliselt langenud, seetõttu oleme sunnitud kasutusele võtma uued meetmed," selgitas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Aivar Toompere."

Toon veel mõne pressiteate pealkirja, mille teinekord arutult pika sisu võtab üks lause piisavalt hästi kokku: "Tartu Ülikooli proviisoriõppesse pääseb herbaariumi alusel"; "Nõukogude monumentide väliekspositsiooni asemele tuleb Maarjamäe lossiparki Egiptuse Kuningate oru makett"; "Tartu Ülikooli muuseum taotleb erakorraliselt toomkiriku tornide lisamist riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja".

Neile üsna süütutele teadetele järgnesid pressiteated "Elisa tõi müüki nutitelefonid vasakukäelistele" ja "Meie Mees lähetatakse 6 kuuks Iraaki!", mille läbilugemise järel minetas üks uudistetoimetaja igaveseks lugemisoskuse ja asus Tallinna loomaaias tööle suhkru-liugurpossumina.

Poliitikud, firmad ja teised

Osadel ettevõtetel, asutustel ja erakondadel on oma avalike suhete tiim, kes 1. aprilli tõsiselt võtab, osadel võtavad keskastme- või lausa tippjuhid ise naljategemise keerulise töö oma teha. Tulemus on üldjuhul sama.

Waht Craftbeer oli nii tubli, et saatis oma kirja juba märtsi viimasel päeval. Kaaskirja oli märgitud: "Saadan idee 1. aprilli nalja uudisnupuks" ja sisus liigagi tõepärasena kõlav uudis, et "väiketootja Waht Craftbeer hakkab õllesid 2-liitristesse pudelitesse villima".

Järgmisel päeval sekundeeris neile väikepruulikoda Tanker koos tehnoloogiaettevõttega Corle:

"Eesti ettevõtete leidlikkus toob õlle püsiühenduse igasse majapidamisse. Est-Beer-Link1 on planeeritud lähima viie aasta jooksul põhja ning Est-Beer-Link2 sellele järgneva aasta jooksul lõuna suunale, tagamaks katkematu õlleülekanne ka kodumaiste pruulikodade tööseisakute korral. Kodutarbijale peaks pakkuma rahuldust, et kavandatavad ülekandeefektiivsusest tulenevad muudatused toovad endaga kaasa ka õlle hinna languse.

Samal ajal, kui väikepruulid nalja tegid, tegid suurpruulid Sakus ja Tartus tööstuslikus koguses õlut.

Swedbank saatis 1. aprillil pressiteate: "Swedbank lõi töögrupi, mis hakkab tegema ettevalmistusi makseteenuse viimiseks Marsile." Elon Muski püüdlusi arvestades peitub selleski naljas ilmselt terake tõtt, pealegi võib inimlikult mõista Swedbanki soovi Hans H. Luigest võimalikult kaugele, lause teisele planeedile kolida.

E-riigile omast huumorit viljelesid Tootjavastutusorganisatsioon ja Korruptsioonivaba Eesti:

"Sõltumatute ajakirjanike, edumeelsete pakendiettevõtjate ja tähelepanelike järelevalveorganite koostöös oleme jõudnud kokkuleppele, et aastaks 2022 on kõikide Eestis turule lastud pakendite kohustuslikuks koostisosaks jälgimisandur." (TVO)
"Tänasest on kõigil nutiseadmete kasutajatel võimalik tasuta alla laadida app "Korruptsiooniradar", mis toimib sarnaselt HOIA rakendusega, kuid tuvastab kokkupuudet korruptiivsetele tegudele viivate õhuosakestega." (Korruptsioonivaba Eesti)

Poliitikud teevad enamasti nalja tahtmatult, see tähendab nad kõnelevad omaarust tõsiselt, aga kuulajad naeravad. Seetõttu ei peagi tipp-poliitikud vajalikuks 1. aprillil nalja vägisi välja kiskuma, sest see tuleb igapäevaselt sama loomulikult kui värske piim hommikusel lüpsil. Rohkem on naljatuju neil, kes suures poliitikas kaasa ei löö, mistõttu on neil rohkem aega ja null vastutust.

Rohelised panid 1. aprilli hommikul üles BNS-i uudiseks maskeeritud teate, et koalitsioon hakkas toetama abieluvõrdsust, aga otsustasid selle uudise siiski kustutada ja asendada veidi aprillisema postitusega: "RMK lõpetab Eestis lageraied".

Eesti 200 lansseeris samal aja turvalise ja mitte kedagi riivava ega huvitava sõnumi:

"Eesti 200 tuli aprilli alguses rahva ette uue väljanägemisega, et minna kohalike omavalitsuste valimistele vastu värske imagoga. Siinkohal ei jäädud paikseks kodumaale, vaid uudist kajastati ka suurlinnade reklaamtahvlitel – nii presenteerib erakond pikka plaani ja uuemeelsust Tokyos, New Yorkis Times Square'il, Londonis Piccadilly Circusel, Saksamaal Berliini müüril, aga ka Tallinnas Stockmanni seinal."

Arvestades EKRE portaali Uued Uudised autorite järjekindlalt tugevat huumoritunnetust ja satiirikuannet oli nende 1. aprilli uudis "Valitsus teatab: kõik Eestis töötavad ukrainlased saavad kvoodivälise IT-spetsialisti staatuse" äravahetamiseni sarnane aasta ülejäänud päevadel avaldatavate kirjutistega, mistõttu ei saa seda pidada klassikaliseks aprillinaljaks.

Küll väärib kiitust Uute Uudiste koostöö riigikogu reformierakondlasest liikme Madis Millinguga.

Milling kirjutas kõigepealt Facebooki:

"Seoses Riigikogu liikmete meilikontode vastu suunatud rünnetega ja lamemaalastest meeleavaldajate järjest agressiivsemaks muutumisega, võttis Riigikogu juhatus vastu otsuse. Alates tänasest (01.04.2021.) on Riigikogu liikmetel lubatud enesekaitseks kanda tulirelva."

Uued Uudised tegid kohe samateemalise uudise: "Mage nali: Reformierakonna poliitik vehib relvaga".

Kokkuvõte

Aprillinaljade traditsioon tavameedias, ühismeedias ja suhtekorralduses on jätkuvalt elujõuline. Naljakana mõeldud pressiteateid saadetakse palju ja see ongi nende üks nõrkus, sest mõnigi hea nali võib pingutatud humoorikuse laviini alla mattuda. Selleks ajaks, kui lõpuks kuuled või loed ühte head nalja, oled end lihtsalt juba tühjaks naernud või nutnud või mõlemat.

Näiteks täitsa kahju on, kui häirekeskuse video "Loomaeksperdid riigiinfo telefonil nõu andmas" muu naljategemise alla peidetud enesereklaami alla ära kaob. See on tore filmike, vahvalt tehtud ja oma vajaliku sõnumiga, mis võiks vaatajaid leida mistahes päeval. Õpetajad võiksid seda näiteks e-kooli vahendusel lastele näidata mitte kui näidet naljategemisest, vaid lihtsalt kui üht muhedat ja õpetlikku klippi.

Mõnegi 1. aprillil laekunud sõnumi puhul ei saa arugi, kas on tegu naljaga või mitte: "Kooliõpilased koos tuntud reklaamiekspertidega alustavad kraanivee kampaaniat"; "Tehnopol Startup Inkubaator jagab kõigile liitujatele 2% osalust"; "Tänasest tõuseb 44-aastase staažiga vanaduspension keskmiselt 24 eurot"; "Helir-Valdor Seeder ootab kohalikel valimistel Kagu-Eestis head tulemust". Mine võta kinni.

Juhan Peegel ütles kunagi umbes nii, et selle pea peal, mis nalja ei mõista, on paras puid lõhkuda. Puud on selleks korraks lõhutud, elame rahulikult edasi kuni järgmise aasta 1. aprillini ja siis teeme jälle törtsu eesti nalja.

PS ERR tänab südamest kõiki ettevõtteid ja riigiasutusi, kes ei andnud järele kiusatusele 1. aprilli puhul lustakat pressiteadet saata. Te tõite oma ootamatult värske suhtumisega rahvusvahelisel naljapäeval rõõmu sadadele inimestele.