Raul Rebane: naljapäevast ja valeuudistest
Eriti poliitikud armastavad meediat sõimata valeuudiste eest, samal ajal kui need uudised on ainult neile mittemeeldivad tõlgendused, leiab Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.
Täna 41 aastat tagasi tehti meediaklassikat. Olav Osolin, tol ajal noor Vikerkaja reporter tegi loo sellest, kuidas Tallinna teletorn saavutab just sel päeval oma planeeritud kõrguse.
Tema versioonis toimus see nii, et torni tol ajal juba valmis betoonosale tõstetakse üle saja meetrine metallosa peale ühes tükis ja see veetakse sinna tohutute trosside abil, mida veavad spetsiaalselt Leningradist siia toodavad laevad Tallinna lahelt. Seda grandioosset operatsiooni turvavad eesti alpinistid, kes siis ripuvad torni ümber köite küljes.
Loomulikult oli tegemist täieliku blufiga, milles Olav on suur meister, eriti siis, kui ta on heas tujus. See hea tuju meistritöö oli esitatud nii veenvalt, et paljud ei pannud tähele, et tegemist oli 1. aprilliga. Loos sisaldus palju täpseid detaile, mis on üldse suure vale eelduseks. Alpiniste kehastas ja rääkis eelseisva operatsiooni keerukustest muide Toivo Tasa.
Tulemuseks oli suur hulk inimesi, teiste hulgas ka Olavi lähisugulasi, kes torni juures taevasse vaatasid ja suuroperatsiooni ootasid, enne kui aru said, et on korralikult ninapidi tõmmatud.
Olav ei jäänud loorberitele puhkama ja täna 40 aastat tagasi jõudis eetrisse lugu, kuidas Tallinna lahe äärde ehitatakse grandioosne olümpiakangelaste allee, koos Pierre de Coubertini ja tolleaegse purjetaja Aleksander Zõbini kujuga. Seal saab olema ka suur tribüün, kus siis rahvas saab aasta pärast olümpia purjeregatti vaadata. Sedapuhku läks asi aga suureks, sest ETV Moskva korrespondent jäi samuti Olavit uskuma ja levitas selle uudise üle Nõukogude Liidu. Olav kartis tõsiselt vallandamist, aga õnneks läks siiski hästi.
Need on meeldejäävad lood, nagu ka Anu Välba eelmise aasta 1. aprilli saade, mis läks otse klassikasse, sest kokku 108 000 inimest külastas kodulehte, et uurida, kust saab kaalu langetavaid plaastreid, milles saates juttu oli.
Kui võtta nende lugude puhul maha tänane päev, rahvusvaheline naljapäev 1. aprill, siis kõik need lood oleksid klassikalised valeuudised. Valeuudis on teadlik vale, mis on disainitud päris uudiseks.
Meil liigub avalikus väljas hulk valeuudiste definitsioone, millest enamik on paraku valed. Eriti poliitikud armastavad meediat sõimata valeuudiste eest, samal ajal kui need uudised on ainult neile mittemeeldivad tõlgendused. Kordan veel kord: valeuudis on teadlik vale, mis on disainitud päris uudiseks. Seda kohtab eetris väga harva, teadliku valetamise peale naljalt ei minda, vähemalt ajakirjanikud seda ei tee. Suurte probleemideta saab seda teha tõesti ainult ühel päeval aastas - täna.
Väga palju aastaid on käinud arutelu, et kas ikka sobib nalja teha ja et osa inimesi võib petta saada jne. ERR-i eetikanõunik Tarmu Tammerk ütles eelmisel nädalal, et niikaua kui traditsioon elab, võib seda harrastada ka ERR, lihtsalt tuleb teadlik olla avalik-õigusliku meediakanali erilisest vastutusest.
Üldiselt pakub aprillinali ajakirjanduses üha vähem pinget, arvab Tammerk, eriti käib see uudiste formaadi kohta. Sedasama arvas ka Olav Osolin, kui ma temaga sellest rääkisin. NSVL-i ajal oli aprillinali tsensuurist möödaviilimise vorm ja toimis sellisena väga edukalt.
Kui õnnestus mööda viilida, siis võttis uudis kuulujutu vormi ja hakkas ise levima ja oli hästi efektiivne. Ameerika Ühendriikide president Ronald Reagan kirjeldas seda ütlusega, et Washingtonis liigub heli teinekord kiiremini kui valgus.
Kokkuvõtteks. Praegu on naljategemine raskem. Elu ja vastuvõtjate taju on aja jooksul muutunud ja nali võib kaotsi minna. Tugevat konkurentsi pakuvad ka pärisuudised. Näiteks lauset "varsti saame endale väga hea valitsuse" võtavad osad inimesed jumala tõsiselt, osad aprillinaljana. Ja siis pärast selgita. Igal juhul, kui keegi üritab nalja teha, tuleb seda teha hästi, muidu ei murra läbi. Ootame, loodame.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel