MKM tahab 120 000 euroga uurida süsinikuneutraalse küttele üleminekut

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ahase sõnul on Tallinn kompaktne ja hästi välja arendatud keskusega linnaruum. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib umbes 120 000 euro eest lasta uurida võimalusi minna aastaks 2050 üle süsinikuneutraalsele tehnoloogiale hoonete kütmises ja jahutamises. Raport võiks peale riigihanke läbiviimist valmida aastaga.

Eesti koos ülejäänud Euroopa Liiduga on võtnud kavva muutuda keskkonnasäästlikumaks ja aastaks 2050 minna üle süsinikuneutraalsele majandusele. Seega uuringu hanke dokumentide kohaselt on oluline pikaajaliste infrainvesteeringute puhul näha võimalike tulevikustsenaariumeid ette.

Seega otsib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium uuringut, mis näitaks ära võimalikud tulevikustsenaariumid kuidas Eestis võiks soojus- ja jahutusmaianduses liikuda süsinikneutraalsuse suunas.

Stsenaariumite modelleerimise tulemusena koostatakse teekaardid, mis on sisendiks poliitikakujundajale, et saavutada süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus aastaks 2050. Hanke maksumus on majandusministeeriumi hinnangul umbes 120 000 eurot.

Eestis on kokku 230 kaugkütte võrgupiirkonda. Soojusenergia kaalutud keskmine käibemaksuta hind oli 2019. aasta novembris 50,58 eurot megavatt-tunnist, aritmeetiline keskmine 60,27 eurot megavatt-tunnist.

Soojusenergia käibemaksuta hinnad olid 2019. aasta novembris vahemikus 35,33 eurot megavatt-tunnist Narvas kuni 86,96 eurot megavatt-tunnist Harkus. Reeglina on keskmisest kõrgema soojusenergia hinna põhjus kallite kütuste nagu põlevkiviõli ja maagaasi kasutamine ning kaugküttesüsteemi halb tehniline olukord.

Enimlevinud kütus kaugkütte tootmiseks on hakkepuit – 51,5 protsenti tarbitavast kaugküttesoojusest toodetakse hakkepuidust. Sellele järgneb 21 protsendiga maagaas.

Lokaalküttes enimlevinud kütus on puit, millest 66 protsenti on küttepuu ning 34 protsenti pellet või muu puittoode. Kolmandik lokaalküttest on lahendatud soojuspumpade ning viiendik maagaasiga. Viimastel aastatel on ka ellu viidud kaugjahutuse projekte Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: