Brüsselis peetavate vaidlustega kursis olev allikas rääkis anonüümsust paludes ajalehele Financial Times (FT), et biomassi küsimus on uue kliimapaketi poliitiliselt üks kõige sensitiivsem teema, mis on ajanud tülli ka EL-i erinevate valdkondade ametid, nagu näiteks Euroopa Komisjoni keskkonnakaitse ja energeetika allüksused.

Financial Times avaldas eelmisel nädalal mahuka ülevaate vastuoludest, kus keskkonnakaitsjad leiavad, et puitu üldjuhul ei peaks energia tootmiseks põletama, metsarikkamad Soome ja Rootsi ning vaesemad Kesk-Euroopa riigid aga sooviks, et Euroopa Liidus ei kehtestataks rangemaid piiranguid metsamaterjali kasutamisele energia tootmiseks.

FT viitab Soome, Rootsi, Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Poola ja Sloveenia majandus- ja energeetikaministrite märtsis saadetud ühiskirjale, milles nad kutsuvad EL-i süsinikuheitmete vähendamise eesmärgi karmistamise plaanide valguses jätma kõigile bioenergia allikatele alles taastuvenergia staatus. See võimaldaks jätkata senist praktikat, kus puitu kasutatakse suures osas energia tootmiseks.

"Eesti jaoks, kui metsad on säästlikult majandatud, on sealt varutud bioenergia, nagu näiteks raiejäätmed ja madalakvaliteediline puit igati mõistlik kasutada kliimaneutraalsuse eesmärkide täitmiseks. Igasuguseid puidutööstuse jäätmeid on samuti kasulik ja otstarbekas kliimaneutraalse energia tootmisel ära kasutada," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda ERR-ile.

Energia tootmiseks kasutatav biomass, mis hõlmab nii puitu, orgaanilisi jäätmeid kui ka energiatootmiseks kasvatatavaid põllukultuure, annab maailmas umbes poole taastuvenergia toodangust, EL-is isegi 60 protsenti. Kuna seda käsitletakse teatud nõuete täitmisel süsinikuneutraalsena, siis subsideerivad Euroopa ja Aasia mitmete riikide valitsused miljardite ulatuses puidupelletite tootmist, märgib Financial Times. Kuna aga pelleteid valmistatakse puidust - mets on aga üks peamisi süsiniku sidujaid atmosfääris - siis on see äärmiselt vastuoluline teema, tõdeb FT.

Praegused EL-i reeglid lubavad ka tüvepuidu kasutamist energia tootmiseks, ehkki kutsuvad seda minimeerima. Kriitikute sõnul on EL-i reeglid liiga lõdvad ning subsiidiumid koos taastuvenergia eesmärkidega soodustavad sellise puidu põletamist, edastab FT.

Pelletitootjad ise küll väidavad, et nende küttegraanulid on valdavalt valmistatud metsatööstuse jääkidest ning muust väheväärtuslikust puidust, kuid metsakaitsjate kinnitusel ei ole see alati nii ja pelleteid tehakse ka palgipuust. Samuti survestab pelletite tootmine üha rohkem metsa raiuma, tõdevad keskkonnakaitsjad.

Nii näiteks kirjutab Eesti ja Euroopa suurimaid pelletitootjaid Graanul Invest oma eelmise aasta tegevusaruandes, et 54,52 protsenti ettevõtte toormest moodustas puistematerjal ehk puidutööstuse jäätmed - hake 33,15 protsenti, saepuru 17,07 ja höövlilaast 4,31 protsenti. "Madalakvaliteediline tüvepuit, mis ei leidnud kasutamist muudes tööstusharudes, moodustas 45,48 protsenti meie tootmise toorainest," märkis ettevõte.

Samas ütles aga üks teemaga kursis olev anonüümsust palunud spetsialist ERR-ile, et miskipärast on just idapoolsete EL-i liikmesriikide kinnitusel neil eriti palju väheväärtuslikku palgipuud, mida sobib ainult pelletiteks teha. Kui arenenud metsatööstusega Rootsi ja Soome suudavad puidust valmistada ka kõrgema lisandväärtusega tooteid ning neil on ka tugev puidukeemiasektor, siis idapoolsed EL-i riigid kasutavad proportsionaalselt märksa enam puitu energiatootmiseks.

"Põhimõtteliselt ei tee ka täna ükski majanduslikult mõtlev pelletitootja palgipuust pelleteid. Korralik palk maksab kordades rohkem kui pelletiteks sobiv materjal. Ka ebakvaliteetsel puul on tüvi, aga see ei tähenda, et sellest saaks saekaatris kõrgema väärtusega toodet teha," ütles MKM-i pressiesindaja Rasmus Ruuda.

"Seega on küsimus pigem selles, kas täiendav regulatsioon teeb olukorra selgemaks või üksnes toob kaasa täiendavat regulatiivset segadust ja ebamäärasust. Metsad on üle Euroopa erinevad. Üks direktiivi lause ei suuda kuidagi neid erinevusi arvesse võtta, seetõttu on mõistlik siin usaldada liikmesriikide metsamajanduse poliitikaid," lisas Ruuda.

Keskkonnaühenduse Eesti Metsa Abiks metsanduse- ja looduskaitse ekspert Mati Sepp rääkis ERR-ile, et kuna Eestis on suur osa vanadest palgimetsadest juba maha raiutud ning praegu võetakse maha umbes 60-aastaseid metsi, mis metsanduse mõttes on suhteliselt noored, siis neist tulebki rohkem väheväärtuslikku tooret, millest kvaliteetset saematerjali ei saa. Kuna aga tööstused nõuavad korralikku palki, siis suureneb ka surve üha rohkem raiuda, mis tähendab aina enamate metsade mahavõtmist.

"Kui me aga võtame maha 60-aastase metsa, siis sellega kaotame pikaks ajaks süsiniku sidumise võime," ütles Sepp.

Tema sõnul on metsatöösturite survel Eesti seadusandja alandanud metsaseadustes raiumiskõlbliku metsa vanusepiiri, mis võimaldab ka nooremaid metsi maha võtta. Lisaks on Eesti saekaatrid seadistatud võtma vastu ainult peenemat palki, mis tähendab, et need ei suudagi jämedamat metsamaterjali töödelda ning seegi võib minna pelletiteks, ütles Sepp. Pelletite tootmist tüvepuidust võivad kasvatada ka valitsuste subsiidiumid või olukord, kus ilmastiku tõttu on puitu vähe, kuid metsavarujad peavad täitma oma lepingulised kohustused graanulitootjate ees.

Kõik see kokku suurendabki survet üha rohkem hektareid raiuda, tõdes ta.

Financial Timesi valdusesse sattunud Euroopa Komisjoni sisedokumendi kohaselt plaanib komisjon oma ettepanekuga vähemalt osaliselt puidu põletamist piirata, kuid keskkonnakaitsjad sooviks, et EL läheks kaugemale ning välistaks puidu üldse taastuvate energiaallikate seast.

"Me ei peaks subsideerima puude mahavõtmist ja nende põletamist. Idee, et võid süsinikuemissioone säästa sellega, kui süsinikku põletad, ei saa fundamentaalselt töötada," ütles keskkonnakaitseorganisatsiooni BirdLife esindaja Ariel Brunner FT-le.

Ka Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna esinduse koostatud analüüsis Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste kohta leitakse, et metsamajandamise [süsiniku] sidumisvõime tagamiseks peaks Eesti raiemahud perioodi 2020-2050 alguses langema umbes kümne miljoni tihumeetrini aastas tänaselt 12-lt miljonilt ning perioodi lõpupoole olema kaheksa miljonit tihumeetrit aastas.

Metsafirma vastustas Sepa väited

Artikli ilmumise järel saatis ERR-ile oma kommentaari metsanduskontserni Graanul Mets kuuluva OÜ Valga Puu keskkonnaspetsialist Elisabeth Rähn, kes vastustas kaks Mati Sepa väidet.

Tema sõnul toimub puude raiumine metsaseaduse ja metsamajandamise eeskirjas sätestatu järgi ning sõltub puuliigist, kasvukohast, metsa seisukorrast jm. "Ei vasta tõele, et meil "praegu võetakse maha" umbes 60-aastaseid metsi. Teiseks on puidu väärtuse langemine seotud muuhulgas ikkagi vanuse kasvamisega, risti vastupidi sellele, mida väidab Mati Sepp," kirjutas Rähn.

Teiseks ei nõustunud ta Sepa väitega, et kui praegu võetakse maha 60-aastast metsa, siis sellega kaotame pikaks ajaks süsiniku sidumise võime. "Väide oleks tõsi, kui raiutud vana puistu asemele uut ei rajataks või see looduslikult ei tekiks. Metsa uuendamine on kõigile kohustuslik ning üldiselt sellist olukorda ei teki. Veelgi enam, süsiniku sidumine on kõige intensiivsem just nooremates puistutes. Eriti tugev on see noortes lehtpuu puistutes võrreldes 60-aastase metsaga," märkis metsafirma esindaja.