Harri Tiido: trükitud raamatu võistlusest digikonkurentidega
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all paberraamatud ja e-raamatud. Jätke suvel digividinad mõneks ajaks kõrvale ja proovige mõnu tunda ka hea paberraamatu lugemisest ning selle poolt stimuleeritud mõttelennust, soovitab Tiido.
Pikaajaliste liikumis- ja suhtluspiirangute tingimustes on paljudel olnud aega ka näiteks lugemiseks. Kuid mille lugemiseks ja mis moel? Võib-olla on hoopis kulunud rohkem aega digimaailmas uitamiseks?
Käes on suvi ja päevitamise, reisimise ning muu selle aastaajaga seonduva kõrval võib olla rohkem aega ka individuaalseks meelelahutuseks, sealhulgas lugemiseks või suvilas arvuti abil sotsiaalmeedias seiklemiseks või netikinos istumiseks. Küsimus on valikutes.
Digilugemine ja pärislugemine
Digisaavutuste võidukäiku peavad ka minusugused trükitud kirjasõna fännid tunnistama. Raamatuid on lihtsam kaasa vedada paksude köidete asemel lugeri näol. Kuid tahaks siiski oma raamatuid täis riiulite vahel arvutisse tähti toksides öelda mõne sõna pärisraamatu ja pärislugemise kaitseks.
Digilugemise ja pärislugemise võrdlusi on nüüdseks tehtud juba arutul hulgal. Viimase pooleteise aasta kaugtöö ja digiõppe praktika on sellele uurimissuunale hoogu juurde andnud. Kõige tähtsam on ilmselt vaadata digiõppe mõju lastele ning noortele, sest praegune noorem põlvkond on sündinud digimaailma ning selles ka kasvanud. Nüüdne digiõpe oli nende jaoks ehk isegi pisut lihtsam kui mõnele vanemale inimesele kaugtöö harrastamine.
Jätan kõrvale kaugtööst ja -õppest tuleneva sotsiaalse suhtluse puudumise mõjud, see on omaette teema, nagu ka õpitulemuste muutumine õpetaja vahetu abi vähenemisel. Piirdugem pelgalt konkurentsiga paberile kantud teksti ning digiteksti ja audio-video vahel.
Õppureilt küsiti ühes uuringus, kuidas nad õpitust paremini aru saavad, kas ekraanilt või paberilt lugedes. Või on veel parem materjali kuulamine või vaatamine video vormis? Uuringutulemuste kohaselt kippus enamus õppureid eelistama digiformaate. Väideti, et sel moel on nende arusaamine asjast parem.
Kontrollimisel selgus aga, et päris nii see ei ole. Tõsi oli, et ekraanil lugemine läks kiiremini ja ka asja üldine iva saadi kätte. Kui aga oli vaja lugeda pikemat teksti kui üks lehekülg ning sooviti teksti sügavamat mõistmist, olid tulemused palju paremad trükitud teksti lugemise järel.
Ekraanil olev tekst, eriti aga video- ja audiomaterjal, seostuvad liialt meelelahutusega, tähelepanu hajub ning kaldutakse teksti jälgimise kõrval millegi muuga tegelema või muule mõtlema.
Teatud erinevused tulevad esile ka õpilaste vanusest sõltuvalt. Kui algklasside õpilastel võib parem arusaamine olla kuulmise ja nägemise põhjal, siis mida enam on noor lugema õppinud, seda rohkem annab paremat tulemust kirjalik tekst. Erinevus on seotud ka õpilaste õppeedukusega – eriti negatiivselt mõjub digimeediale keskendumine nõrgemate tulemustega õpilaste puhul.
Kuid teataval määral võib olla tegemist ka inimese eripäradega – mõnele inimesele lugemine lihtsalt ei istu, või siis on ta suure osa elust saanud läbi napi lugemisvajadusega ja seetõttu pole vastav harjumus välja kujunenudki.
Siinkohal ka vihje kõigile, kes peavad töö tõttu ülemusele mingeid tekste või jutupunkte ette valmistama. Kui näete, et isik, kellele teksti olete koostanud, võtab väga pikalt aega selle lugemiseks või aru saamiseks, siis lugege tekst talle ette. Nii mõnelgi halva lugemisoskusega inimesel on hea kuulmismälu ja asi saab aetud. Võin seda oma töökogemuse põhjal kinnitada.
Arenguaspekt
Paberversiooni eelis võib olla seotud ka trükitud teksti füüsiliste omadustega. Inimesel näikse olevat nägemismälu, mis aitab mäletada teksti paiknemist leheküljel või raamatus ja seeläbi suureneb võimalus ka sisu meenumiseks.
Kuigi tänapäeva noored ning arvestatav osa täiskasvanuist on juba lootusetult kinnistunud oma kämblasuuruse elukaaslase helendavasse ekraani, näitab järjest ilmuvate raamatute hulk, et asi ei ole veel lootusetu. Vinüülplaatki tegi ju comebacki.
Uudisraamatute hulk olevat isegi kasvanud, kuigi tiraažid samal ajal kahanenud. Ja suurkaupluste raskuste taustal olevat tekkinud uusi, sõltumatuid raamatupoode, mis pakuvad uuelaadset ja interaktiivset suhtlust kirjandusega. Elik raamat on muutumas ühelt poolt elitaarsemaks, teisalt aga on tekkinud hulgaliselt võimalusi ise oma raamat kirjastada – nii elektrooniliselt kui ka füüsiliselt.
Teemal on ka päris konkreetne arenguaspekt. Lugemine on nimelt lapsele tähtis tema üldise arengu seisukohalt. Tegemist on ühiskonnas funktsioneerimiseks vajaliku põhioskusega. Lugevad lapsed arenevad mitmekülgsemalt, nende kujutlusvõime areneb paremini ja ka vanas eas võib omaaegne lugemine veel tagantjärele positiivseid mõjusid omada. Netivideote vaatamine ei jäta piisavalt ruumi kujutlusvõimele, trükitud tekst aga stimuleerib seda.
Seega - lugemine stimuleerib aju ja elutsükli vältel sel moel saadud stimulatsioon omakorda aeglustab küpses ning veelgi vanemas eas mõttetegevuse, mälu ning üldse vaimsete võimete hääbumist. Kuna protsess algab juba lapseeas, sõltub tulemus järelikult ka sellest, kuidas vastatakse küsimusele: kas lugeda või mitte lugeda?
Õpikute vallas minnakse üha rohkem digivariantidele, USA-s näiteks on mõnel pool seadusega nõutav kõigi õpikute digivariandi olemasolu. Sellest tõuseb kindlasti kasu, kuid digiarengu kõrval ei tasu siiski vana head trükitoodangut unustada. Tõenäoliselt areneb inimese aju uute infovahetusviiside survel digimaailmaga üha enam ühtesobivaks, kuid see võtab teatud aja.
Seni aga võiks soovitada, et jätke suvel digividinad mõneks ajaks kõrvale ja proovige mõnu tunda ka hea paberraamatu lugemisest ning selle poolt stimuleeritud mõttelennust.
Viited lugemishuvilistele
Toimetaja: Kaupo Meiel