Opositsioon erakorraliseks istungjärguks kogunemisega ei kiirusta

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Riigikogu suur saal. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Neljapäeval lõppes riigikogu kevadine istungjärk, mistõttu jäi pooleli 11 päevakorrapunkti arutelu. Riigikogu juhatus ei välista ka erakorralisele istungile kogunemist, opositsioon ei pea mitme eelnõu puhul kiirustamist vajalikuks.

Riigikogu alustab tänavu tööd siiski enne tavapärast septembri teist nädalat. Erakorraline istungjärk koguneb 30. augustil presidendi valimiseks.

Neljapäeval jõudis riigikogu arutada planeeritud 14 päevakorrapunktist kolme. Neist kuue puhul oleks tegemist olnud lõpphääletusega.

"Kas erakorraline istung toimub nende päevakorrapunktide osas? Hetkel on see positsioon, et need praegu on sügises, aga loomulikult see on juhtivkomisjonide, riigikogu liikmete, ministeeriumite arutelukoht. Kui kuskil on ikkagi vaja mingit erakorralist sammu astuda, siis erakorralist istungit saab teha. Kas hetkel on see kokku lepitud? Ei ole," rääkis riigikogu esimees Jüri Ratas (KE).

Kevadise istungjärgu lõppedes jäid esialgu sügist ootama haridusvaldkonna arengukava, riiklikult tähtsate kultuuriehitiste kinnitamine, elektrituruseaduse muutmine, karistusseadustiku muutmine, riigikogu valimise seaduse muutmine, politseioperatsiooni proportsionaalsuse uurimiskomisjoni moodustamine, riigikogu liikme staatuse muutmine, kriminaalmenetluse seadustiku muutmine, elektroonilise side seaduse muutmine, veeseaduse muutmine ja kollektiivlepingu seaduse muutmine.

"Meil on kolmanda lugemise eel ports eelnõusid, mis on olulised," rääkis riigikogu esimene aseesimees Hanno Pevkur (RE). "Üks näiteks on kriminaalmenetluse seadustik, mis puudutab meediast pikalt läbi käinud jälitustegevuse lubasid, meil on otsustamata riiklikult tähtsad kultuuriobjektid, meil on veel ports neid eelnõusid, mida tegelikult oodatakse. Kollektiivlepingu seadus, mis puudutab olulist osa töösuhetest. Neid punkte, mida eeldasime, et jõuame selle istungjärguga vastu võtta on küll ja küll," sõnas ta.

Opositsioon ei pea mitme eelnõu puhul kiirustamist vajalikuks

Riigikogu teise aseesimehe Martin Helme (EKRE) sõnul sõltub erakorralisele istungile kogunemine sellest, kas riigikogu liikmete hinnangul on valmisolek suvekuudel riigikokku kohale minna. "Erakorralise istungi ajal peab olema 51 inimest saalis," rääkis Helme. "Opositsioon sellele kvoorumile appi ei tule," lisas ta.  

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul ei ole opositsioon küsimuses ühist otsust formuleerinud. "Opositsioon ei ole seda küsimust omavahel ühiselt arutanud kuidas käituda. Nagu näeme, ei ole viimasel ajal opositsioon ühtne," rääkis ta.

"Isamaa on kindlasti valmis tööd tegema, kui selleks on vajadust erakorraliste istungite kogunemise formaadis ja see on põhjendatud. Iseasi, kas selleks on vajadust ja mida koalitsioon arutada tahab. Me oleme mitme eelnõu puhul skeptilised ja vastu ja ei soovi neid üldse vastu võtta sellisel formaadis ja ei toeta nende menetlemist," sõnas Seeder.

Seederi sõnul ei toeta opositsioon mitmeid päevakorras olnud eelnõusid ja ei pea vajalikuks nende arutamiseks erakorraliselt koguneda. "Ega seal ühtegi kiireloomulist eelnõud küll ei ole, mis põleks ja mille puhul on oluline vahe, kas ta jõustub juulis või septembris. Pigem on seal tegemist paljude eelnõudega, mis ongi toored, nagu kultuuriobjektide eelnõu," sõnas ta. Isamaa hinnangul tuleks viimase puhul pidada pikemat arutelu kultuurikomisjonis.

"Need asjad vajavadki minu arvates täiendavat arutelu ja kui meil on rahulikult võimalik koalitsiooniga läbi arutada, saavutaksime parema kokkuleppe," lisas Seeder, tuues näiteks küsimused Tartu Südalinna kultuurikeskuse vajalikkuse ja filmilinnaku nimekirjast välja jäämise osas.

Kinnitust ootavad nii hariduse arengukava kui riiklikult tähtsad kultuuriobjektid

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Indrek Saare sõnul näitab pooleli jäänud seaduseelnõude hulk, et riigikogu juhatus on teinud halba tööd. "Kui see tähendab, et selle jaoks tuleb suvel koguneda, siis sotsiaaldemokraadid töö eest ära ei põgene," lisas ta.

Mitmed sügist ootama jäänud küsimused ootavad Saare sõnul siiski juba pikalt lahendust.

"Hariduse arengukavast oleks võinud juba ammu rääkida. Paraku see, et riigikogu ei ole suutnud ära kinnitada kultuuriobjekte, mida kultuurkapitali kaudu peaks finantseerima minema, sisuliselt lükkub praktiline tegutsemine nendega edasi," sõnas ta.

Rahastusotsust jäävad ootama ka need kultuuriobjektid, mille osas koalitsioon ja opositsioon vastuolusid ei näe. "Peame arvestama, et ka Narva Kreenholm ja Rakvere Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, mille suhtes ei ole olulisi eriarvamusi, need seisavad, kuigi ehitusprojektid on valmis ja jääb vaid hangete välja kuulutamise vaev."

"Arvestades, et raha vabaneb juba aasta pärast, siis iga kuu ettevalmistust aitaks asja varem valmis saada," sõnas Saar.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: