2024. aastal endiste EKRE liikmete poolt loodud erakonna Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide (EERK) juhatus otsustas paar nädalat tagasi ühehäälselt, et erakond osaleb märtsikuus toimuvatel riigikogu valimistel erakonna nimekirjaga. EERK-i esimees Rein Suurkask ütles, et plaan on nimekirjad välja panna kõikides valimisringkondades.

"Eesmärk on ikkagi valimiskünnis ületada ehk see viis protsenti. See oleks põhiline eesmärk ja siin pole kahtlemismaad. Me oleme seda meelt, et me vähemaga ei lepi, et see viis protsenti on meie jaoks väga oluline," lausus Suurkask.

Nimekirjade koostamine EERK-is käib, aga kampaania on ettevalmistamisel. Kogu programm hakkab lähtuma erakonna aluspõhimõttest, mille järgi riik on rahva jaoks, lisad Suurkask.

Riigikogu valimistel on kindlasti osalemas ka erakond Eestimaa Rohelised, sõnas erakonna kaasjuht Rasmus Lahtvee.

"See on ju ühe poliitilise erakonna kõige olulisem eesmärk osaleda valimistel, saada mandaat ja siis maailmavaateliselt otsuseid ellu viia," ütles Lahtvee.

Küll aga peab Lahtvee väljakutseks kautsjoni kokkusaamist, mis tuleb riigikogu valimistel kandidaatide registreerimiseks tasuda. Kautsjoni suurus on üks Eesti alampalk iga kandidaadi kohta. Lahtvee sõnul võib kautsjoni suurus esimeste arvutuste järgi jääda umbes 120 000 euro juurde, mis erakonnal täisnimekirjaga osalemisel tuleb välja käia.

"Erakond, kes ei ole riiklikult maksumaksja poolt rahastatud, peab ka selle summa välja käima ja kui ei osutu valituks, siis kaotab selle summa. Euroopa Parlamendi valimiste puhul ju Rohelised ka kohtusse läksid ja me esialgse õiguskaitse saime. Praegu veel otsust ei ole tulnud Euroopast, aga näiteks Euroopa Komisjon on öelnud vähemalt nende konkreetsete valimiste puhul, et see on selgelt suur," lausus Lahtvee.

Kautsjoni teemal on lähiajal õiguskantsleri poole pöördunud ka erakond Eesti Rahvusliberaalid-Vabaerakond. Erakonna esimees Märt Meesak ütles, et poliitkonkurents võiks olla avatum.

"Naljaga pooleks öeldes, et kui meil rikast ämma, kes kapist raha annab või Ameerika rikast onu kuskil ei ole, siis on see ju päris keeruline ja ma arvan, et Eesti demokraatia jaoks on see tõsine probleem, sest nii me ei saagi kunagi uusi inimesi või uusi arvamusi, sest praegu ei kontrollita ju mitte kandidaatide tõsisust, vaid nende rahakoti paksust ja see ei ole demokraatiale kasulik," sõnas Meesak.

Meesak lisas, et erakond on küll praegu oma tegevusega aktiviseerunud, kuid lõpliku otsuse riigikogu valimistel osalemise kohta teeb juhatus ilmselt novembrikuus. Selleks ajaks võiks olemas olla ka õiguskantlseri vastus kautsjoni teemal, lisas Meesak.

Kui veel eelmisel sügisel käisid jutud ka sellest, et Plaan B läheb riigikogu valimistele vastu erakonnana, siis see plaan on praeguseks luhtunud. Plaan B Narva esindaja Urbo Vaarmann sõnas, et Plaan B ei osale riigikogu valimistel oma nimekirjaga. Samas võivad liikmed isikliku otsuse alusel kandideerida üksikkandidaadina või erakonna nimekirjas. Vaarmann lisas, et soov on vastu seista erakondade liigsele võimule ja Plaan B pooldab parteisüsteemi ümbervaatamist.