Anni Raie: uued rohealgatused vajavad tuge

Keskkonnahoiu ja rohepöörde vajalikkusest pole tarvis pikalt rääkida. Kõige selle juures on oluline võimaluste loomine uute keskkonnaalgatuste tekkimiseks ja elluviimiseks. Kuldaväärt roheideest võib alguse saada väga oluline muutus teenuste ja toodete tarbimises, aga ka inimeste mõttemaailmas. Kuidas aga teha nii, et nendest uutest mõtetest ka reaalsus saaks, analüüsib Anni Raie.
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) on juba kaheksa aastat korraldanud 18-30-aastastele maailmapäästjatele roheideede konkursi Negavatt, mis on loodud algusjärgu ettevõtmistele, et oma ideed arendada ja selle elluviimisega alustada. Kui veel konkursi algusaastatel olid peamised algatused tulede kustutamine, kraanivee joomine, riidest kottide tootmine või ühekordsete kohvitopside asendamine, siis viimaste hooaegade projektid näitavad selget liikumist sügavamate teemade suunas, nagu nutikate rohetehnoloogialahenduste väljamõtlemine või uute alternatiivsete materjalide arendamine.
Näiteks olid sellel hooajal Negavatil arendamisel nõgesekiust kangas, seeneniidistikust ja biojäägist materjal, lumehunnikutest väärtusliku plaattina eraldamine või korduvkasutatava ringkarbi teenus toitlustusasutustele. Selline arenguhüpe kõigest kaheksa aasta jooksul on nauditav vaatepilt ning süstib julgust tuleviku osas. Kuid vajab ka läbimõeldud ja terviklikku süsteemi, et ideed ei jääks ainult ideedeks.
Rohealgatused ei juhtu iseenesest
Ilmselt on meil kõigil mingi nägemus, kuidas peaks keskkonnasäästlikumalt elama. Tihtilugu napib oskusi, kogemusi ja raha nende mõtete realiseerimiseks või ettevõtlusega alustamiseks. Hirm, teadmatus ja vähesed oskused ongi kõige suuremad pidurid innovatsioonis ja ettevõtluses. Nii ka rohealgatuste elluviimisel. Seetõttu ongi vaja luua turvaline ning läbimõeldud raamistik ja võrgustik nende mõtete toetamiseks.
Õnneks teevad Eestis tänuväärset tööd mitmesugused programmid, kiirendid ja konkursid, kes pakuvad koolitust, mentorlust, ideede arendamisvõimalusi ning investeeringutoetusi. Näitena võib esile tuua Ajujahi, Prototroni, Cleantech ForEst, Accelerate Estonia, Tehnopol Startup Inkubaatori, Kaleidoskoobi, Garage48, NULA jms. Taolised struktureeritud programmid aitavad osalejatel fookuses ja ajaraamis püsida, et ületada kriitiline piir, mil idee elluviimise motivatsioon ja ettetulevad takistused käsikäes käivad. Samas puudub hetkel veel loogiline teekond roheideede jõustamiseks, et huvilised vajalike programmide vahel ära ei eksiks ning omaksid selget arusaama, millises ideefaasis kelle poole pöörduda.
Kõiksugused vastutustundlikud ja keskkonnahoidlikud lahendused on praegusel ajal üha varmamad tekkima. Näiteks oli sel hooajal ettevõtluskonkursi Ajujaht kümnest finalistist kuus seotud keskkonnahoiu ja ressursside targema kasutamisega. Kuid roheideed ei mahu tihtipeale klassikalise ärimudeli sisse ning vajavad selle tõttu ka teistmoodi lähenemist, sest määravad on rohked keskkonnaandmed, prototüüpide ehitamise ja katsetamise vajalikkus ja sellega kaasnev hind, väga erinevate (rahvusvaheliste) ekspertide vajadus jms. Seetõttu on üha olulisem turul tervikuna jälgida, et õige idee saaks õigesse programmi õigel ajal. Negavati meeskondade pealt on näha, et idee võib olla lennukas ja sisukas, ent kui algusjärgus idee toetamisel ei ole loogilist ning järjepidevat tugistruktuuri, siis laguneb kõik koost. Tihtipeale ei jää asi pealehakkamise, vaid piiratud ressursside ja võrgustiku taha.
Koostöö on edu võti
Hea meel, et valdav osa programmidest teeb omavahel koostööd ning tiimidel on võimalik ühest teise liikuda, et saada võimalikult mitmekülgseid teadmisi ja oskusi. Heaks näiteks on selle aasta ettevõtluskonkursi Ajujaht võitja Münt, kes sai alguse Junior Achievementi õpilasfirmast, jõudis Negavatil kümne parema hulka ning pääses sealt Ajujahi saja parema sekka. Või Negavati finalist Recyclist, kes võitis Climate Launchpadi Eesti võistluse, valiti Accelerate Estonia programmi ning mõned nädalad tagasi lansseeris tootmisjääkidele suunatud ostu-müügi platvormi materjalivoog.ee.
Kuid tegelikult on taolisi näiteid sõrmedel kerge ette lugeda, sest neid pole kuigi palju. Kõik (rohe)algatuste kiirendid on kahtlemata vajalikud ja omal kohal, sest ükskõik missugune roheidee vajab alguses tuge, koolitust, eksperdi hinnangut, kaasosalejate nügimist või žürii kriitilisi küsimusi. Kuid ühekordne kiire sisend ja pihku väike rahasüst ei aita tegijaid ideest kuigi kaugemale. Vaja oleks suuremat pilti ja roheideede jõustamise "treppi".
Samm sammu haaval eduni
Arusaadavalt vajavad ideed aega – seda lausa aasta või kaks – ning alles siis saame öelda, kas asi toimib või mitte. See, et erinevas kasvufaasis ettevõtetele pakuvad tugiprogramme erinevad organisatsioonid, on väga hea – ühed on pädevamad ühes aspektis, teised teises. Puudu on aga katus, mis ühendaks roheideede ellu jõudmise trepil kõik astmed ning teeks sellest sujuva kaldtee, kus meeskond liigub toetatult idee realiseerumise poole. Vajalik oleks kutsuda erinevate häkatonide, programmide ja inkubaatorite eestvedajad ühise laua taha, et koos kaardistada, kus hetkel ollakse ning kuidas luua võimalikult toetav teekond roheideede sünnist kuni selle teostumiseni.
Täpsemalt võiks ideede kallal töötavaid meeskondi tervikuna toetada loogiline jätkuvus erinevate kiirendite ja programmide vahel. Näiteks ühepäevasest häkatonist tekib idee ja esmane tiim, seejärel liigutakse suunatult edasi idee täpsema väljatöötamise programmi (näiteks Negavatt), sealt edasi idee konkreetsema arendamise programmi ning viimasest etapist väljutakse juba töötava iduettevõttena, kellel on soovi korral olemas välisturgudele liikumise valmidus või investor. Kõik need sammud peaksid olema toetatud ja kindlas raamistikus, kus oma ideed arendada ja katsetada. Muidugi on omal kohal ka kiirenditest saadav rahaline süst, kuid Negavatil osalejad toovad hiljem tagasisides esile just võrgustikku ja mentoreid, kes aitasid neil rajal püsida ning nii mõnegi ukse avada.
Muidugi kõik algatused, kes saavad tuge, ei lenda lõpuni välja ega saa teoks. Ettevõtmiste õnnestumiseks on vaja hulganisti motivatsiooni, head meeskonda, töötahet ja oskusi. Kuid näha on, et need, kes on osalenud erinevates programmides, on keskkonnavaldkonnas aktiivsed ettevõtjad või ametnikud, algatavad uusi projekte, löövad aktiivselt kaasa erinevates ettevõtmistes jms. Programmidest saadud kogemused toetavad kindlasti edaspidises elus. Nii levib roheline mõtteviis ning on julgust ja oskust algatada uusi ettevõtmisi sobivas programmis, kui selleks on sobiv aeg. Kvaliteetne elukeskkond on meie kõigi teha ning on absoluutselt meie endi huvides, et roheideid ka ellu viidaks.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi