Restoranide sulgemisel kasvab kiirtoidukohtade osakaal
Eesti restoranid vaevlevad jätkuvas kriisis, kus kulud kasvavad, kuid käive püsib paigal. Ettevõtjate sõnul on 24-protsendine käibemaks viinud neilt viimsegi puhvri ning riigilt oodatakse maksuleevendust.
Kui hotellide suvi lõppes üldkokkuvõttes positiivselt, siis toitlustussektoris pole olukord leevendust saanud. Sel aastal on mitmed restoranid üle Eesti sulgenud uksed. Restoranipidajad loodavad, et riik langetab toitlustusettevõtete käibemaksu 13 protsendile.
"Meil on kevadise seisuga umbes 1100 maksuvõlglast toitlustussektoris kogu maksuvõlaga üle 14,5 miljoni ja sektori kogukasum on umbes samas suurusjärgus. See tähendab seda, et meil ei saa olla ju nii palju halvasti majandavaid ettevõtteid, vaid meil on turul mingisugune tõrge, mida me peame nüüd lahendama," sõnas restoraniärimees Henri Loodmaa.
Hinnasurve tabab kõige valusamalt just neid, kes valmistavad toitu kohalikust toorainest. Olenemata üldisest hinnatõusust ei ole Eesti inimesed restoranis käimisest siiski loobunud.
"Tegelikult käin restoranis suhteliselt harva, peamiselt erilistel puhkudel nagu sünnipäevad või kooli algus," lausus Gabriela.
"Ma arvan, et ma käin restoranis stabiilselt kord nädalas ja olen sel nädalal juba kolm korda käinud. Kallites restoranides ma käin harva. Kui ma näen väga kõrgeid hindu, siis püüan neid kohti vältida," sõnas Anastasia.
Kui restoranid peavad uksed sulgema, kasvab paratamatult kiirtoidukohtade osakaal.
"Kindlasti mõjutab see ka rahva tervist pikemas vaates väga oluliselt ja ka selles osas on näha erinevate riikide praktikat, et pärast seda ümber keerata on juba väga raske," lausus Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Külli Kraner.
Kolme restorani kaasomanik Kristjan Peäske nendib, et praegused maksutingimused on ettevõtetele lausa eluohtlikud.
"Saksamaal langetati hiljuti restoranide käibemaks jäädavalt üheksa protsendi peale ja seal öeldi otse välja, et see ei ole seotud mitte sellega, et restoranides hinnad langeksid, vaid et tööstusharu oleks jätkusuutlik. Meie jaoks see 20 pealt 24 protsendi peale hüpe on olnud suhteliselt fataalne. Me oleme väga madalate kasumimarginaalidega äri ja samal ajal väga tööjõumahukas äri ehk kui teised ärid saavad optimeerida läbi tänapäevase tehnoloogia innovatsiooni, siis üldjoontes meie äri ajalooliselt ongi selline ja sellisena loodud," sõnas Peäske.
Sektori kahanemine tabab valusalt ka noori. Kuna ellujäämise nimel võitlevad restoranid ei suuda uusi töökohti luua ja hoida, jäävad tuhanded noored ilma oma esimesest töökogemusest ja töötus vanusegrupis kasvab veelgi.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










