Paistab, et Ida-Virumaal on kordumas eelmise suve stsenaarium, kus augustis oli mõnel päeval vaid kümmekond nakatunut ja mõnel päeval polnud neid üldse. Suurem puhang saabus maakonda alles hilissügisel.

Terviseameti hinnangul on Ida-Virumaal seni olnud võrdlemisi vähe noorte osalusega massiüritusi ning ka paljud maakonna elanikud on koroonat juba põdenud.

"Mingil määral kindlasti omab mõju see, et palju inimesi on seal juba läbi põdenud. Väga palju toodi varasemalt Ida-Virumaale nakatumist sisse Venemaalt, nüüd on aga reisijate seas üha rohkem ja rohkem inimesi, kes soovivad ennast vaktsineerida, mistõttu ka Venemaalt nakkust tuuakse järjest vähem meile sisse. Aga nakatumine kasvab kõikides maakondades, nii et me peame ka selleks valmis olema, et Ida-Virumaa numbrid lähevad taas kõrgemaks," kommenteeris terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Narva haigla juhi Ago Kõrgvee sõnul pole karjaimmuunsust laiemalt veel uuritud. Praegust madalseisu võiks aga pigem võrrelda vaikusega enne sügistormi.

"Kui ülejäänud elanikkond on selleks ajaks, kui meile siin see saabub, juba 70 või enama protsendiga vaktsineeritud, siis meie ei ole jõudnud veel poole peale. Ida-Virumaa inimesed on olnud siiani suhteliselt paiksed, ülejäänud Eesti on suve jooksul väga tormiliselt liikunud ja tõenäoliselt asjad lähevad siis halvemaks, kui lapsed kooli lähevad," hindas Kõrgvee.

Varasemalt on koroonanakkus levinud jõudsalt Ida-Viru linnade suurtes töökollektiivides ja koolides. Suvel aga veedetakse põhiliselt aega suvilates ja kooli alguseni on veel mõni nädal aega.