Kuna muuseumis on hetkel käimas remonttööd, siis oli majal eemaldatud pool katust. Kaitseks pandud varikatus ei pidanud suurele paduvihmale vastu, mistõttu jõudis vihm esmalt kirjandusmuuseumi saali ja seejärel selle all paiknevatesse hoidlatesse.

Kirjandusmuuseumi direktor Tõnis Lukas selgitas ERR-ile, et tegu oli remondi tõttu ilmnenud halbade asjaolude kokkulangemisega: "Ehitusfirma ei näinud ette, et nende tehtud tööd toovad vihma ajal kaasa sellise uputuse."

Õnnetuse järel asuti kohe kahju likvideerima ja hoidlatest viidi ära niiskust saanud materjalid.

Samas rahustas Lukas, et lõviosa muuseumi varadest ei olnud hetkekski ohus.

Lukas soovib järgmiseks teisipäevaks kokku panna kokkuvõtte, kus on kirjeldatud kahjud ja see, milliseid töid tuleb planeerida materjalide taastamiseks.

"Tõenäoliselt niiskuskahjude likvideerimiseks on vaja teiste asutuste spetsialistide abi, rahvusarhiiv on seda juba ka pakkunud," sõnas Lukas.

Lisaks rahalisele kulule, mis läheb vaja materjalide taastamiseks, on märkimisväärsem ajaline kulu. Lukas selgitas, et muuseumi tööplaanid on muutunud, sest inimesed ei saa teha tavapärast arhivaari ja teaduri tööd.

Lisaks ootab muuseum ehitusfirmalt kulude katmist, mis puudutavad ruumides olevat kahjustatud mööblit.

Tartu veevärgi teatel oli tegemist erakordselt intensiivse sajuga, sest pooleteise tunni jooksul sadas nii haljasalale kui ka asfaldile maha seitse sentimeetrit vett. Enim jõudis vihm vanalinnas asuvatesse keldriruumidesse.

"Kliima muutub. Me peame harjuma sellega, et meil tulebki lühema ajaga palju rohkem vett maha. Peame läbi mõtestama, et me ei teeks kõvakattega pindu. Ja oma kodus vaataksime, et need süsteemid oleksid tehtud, kaitstud ja hoitud, kinnistu pind kujundatud nii, et uputust ei teki," rääkis Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp.