Ihaste elanikud võitlevad metsatuka eest ja uute elamute vastu

Tartus Ihaste linnaosas on kohalik kogukond asunud võitlema ühe suurima linnasisese metsatuka kaitsmise eest ning juba alanud lageraie said nad kohtu abiga ajutiselt peatatud. Kuigi krundil on eraomanik ning kogu protsess on toimunud õiguspäraselt, nimetavad kohalikud seda jokk-skeemiks.

22-hektarilisel erakinnistul asuvas kasemetsas on raie hoogsalt toimunud juba nädal aega. Sellegipoolest püüavad kohalikud, kelle jaoks on mets olnud oluline müratakistus ja jalutuspaik, endiselt päästa puid, mida veel päästa annab.

Kuigi 2005. aasta üldplaneeringuga on Ihaste tee 18 kinnistule tulevikuks hoonestus planeeritud, tuli puude langetamise algus Ihaste elanikele üllatusena.

"Kuni 2018. aastani käisid läbirääkimised detailplaneeringust. Aga nüüd on asi vormistatud metsamaa majandustegevusena, sellepärast sai ka raiega alustada," ütles Ihaste elanik Helgi Kolk.

"Minu jaoks on see oksüümoron täielik. Kõigepealt on sotsiaalmaa, üldkasutatav. Siis tuleb see kuulutada metsamaaks, see maha lõigata. Ja niipea, kui on maha lõigatud, paluda linnavalitsuselt, et kutsume seda nüüd elamumaaks ja hakkame ehitama," rääkis Ihastes elav akadeemik Richard Villems.

Kohalikud taotlesid kohtult esmast õiguskaitset ning nüüd ongi kohtu määrusega raie peatatud 11. septembrini. Arendaja plaanib otsuse edasi kaevata.

"Eesmärk on tänasest märjast tihnikust tekitada tulevikuks kvaliteetne elu- ja töökeskkond. Teha infrastruktuur, puhkealad, millest oleks kasu nii uuele kui vanale kogukonnale. Aga selleks, et tulevikus need rohealad saaksid säilida, on vaja seal metsamajandmine läbi viia. Paraku on neid inimesi, kes on vastu igasugustele muutustele," lausus krundi omanik, Paju Arenduse juht Karin Raid.

Olukord, kus enne raiutakse ja alles siis detailplaneeritakse, on linnaplaneerimise eest vastutava abilinnapea Reno Laidre kogemuses esmakordne. Samas tõdeb ta, et juriidiliselt on asju aetud õigesti ja raieloa andis keskkonnaamet.

"Vaidlusalune on ju suurem maa-ala, selles osas keskkonnaamet ei küsinud kooskõlastust, vaid täpsustust, kas on olemas õigusakte mis takistavad selle loa väljastamist. Selliseid õigusakte Tartu linnal ei ole," ütles Laidre.

Laidre mõistab, et kogukond vajab rohkem selgitusi ja linn peab püüdma kahte poolt lepitada. Kuid samuti mõistab ta, miks arendaja raiumisega kiirustas.

"Meil suhteliselt lähedal kõrval on veel üks üle kümnehektariline maaüksus, mida detailplaneeriti rohkem kui aastakümme, ja vaatamata sellisele pikaajalisele koostööle ja mõju-uuringutele andsid ikka naabrid lõpus selle planeeringu kohtusse," lausus abilinnapea.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: