Vaktsiinist ja testimisest keelduvad õpilased saadetakse lähikontaktsena karantiini

Foto: Kirsti Ruul

Õpilased, kelle vanemad keelduvad laste vaktsineerimisest ega anna luba ka nakatunuga kokkupuutumise järel teha koroonatesti, saadetakse lähikontaktsena karantiini.

Haridusministeerium saatis koolidele juhised, kuidas algaval õppeaastal õppetööd korraldada nii, et koroonaviirus kontaktõpet võimalikult vähe takistaks.

Üheks hoovaks on õpilaste vaktsineerimine, mis liigub nüüd kooliõdede kätte. Samamoodi vaktsineeritakse koolides õpilasi ka teiste haiguste vastu. See eeldab aga lapsevanema informeeritud nõusolekut. Seetõttu saatsid koolid lapsevanematele juba edasi koroonavaktsiiniga nõustumise vormi. Kui lapsevanem vaktsineerimiseks nõusolekut ei anna või kui laps on alla 12-aastane, mistõttu ei ole veel vaktsineerimisealine, tuleks lapsele teha pärast koolis toimunud kokkupuudet nakatunuga koroona kiirtest, mida korratakse mõne päeva möödudes. Ent ka see vajab lapsevanema nõusolekut.

Testimisega nõusolekul piirdubki nakatunuga kokkupuude koolilaste jaoks topelttestimisega ning laps eneseisolatsiooni minema ei pea. Kui aga lapsevanem ka testimiseks luba ei anna, käsitletakse teda nakatununa ja saadetakse koju karantiini.

Haridusminister Liina Kersna ütles, kui kool saab karantiini saadetud lapsi kaasata distantsilt õppetöösse, on see suurepärane, ent kui mitte, peab laps ise kas kodus või hiljem kooli naastes omal käel järele õppima.

Kiirtestid on peamine meede, kuidas koolid algaval õppeaastal avatuna hoida. Kersna kutsus koole üles, et nad õpilasi kergekäeliselt lähikontaktsena karantiini ei saadaks, sest teaduslik uuring näitas, et kiirtestimine on lähikontaktsete tuvastamiseks täpselt sama tõhus meede kui karantiin, mistap tuleks eelistada esimest.

Samuti ei tule uuel õppeaastal enam koolide üle-eestilist laussulgemist, vaid seda saab väga kõrge nakatumise korral koolis teha vajadusel kas klasside või kooli kaupa.

Ülikoolides maskikohustus mittevaktsineerituile

Ülikoolid kutsuvad üles kõiki tudengeid ja õppejõude end vaktsineerima, sest paremat kaitset viiruse vastu ei ole.

Rektorite nõukogu esimees Mart Kalm ütles, et enamik ülikoolidest on seisukohal, et mittevaktsineeritud akadeemiline pere peaks kandma maske. Kedagi õppetööst kõrvale ei jäeta, sest õigus kõrgharidusele on seaduse järgi kõigil, ent samas on ülikoolidel kohustus tagada seda turvalises keskkonnas.

"Vaktsineerimata üliõpilastele ülikoolid eraldi hübriidõpet korraldama ei hakka. Kõik, kes pole vaktsineeritud, kannavad maske. Mittevaktsineeritud ei tohiks samas olla stigmatiseeritud, mistõttu oleks hea, kui ka ettevaatlikumad vaktsineeritud inimesed kannaksid maske," ütles Kalm.

Ta kutsus üles ka ülikoolide juhtkondi maski kandma, sest neil on inimestega palju kokkupuuteid ning mask annab vaktsineerimisele täiendava kaitse.

Haridustöötajatest on nüüdseks vaktsineeritud üle 75 protsendi, viies maakonnas ulatub vaktsineeritud õpetajate hulk ka 80 protsendini. Enim on vaktsineeritud haridustöötajaid Tartu linnas ja maakonnas (85 protsenti), ent ka madalaima vaktsineeritusega Ida-Virumaal on õpetajaskonnast nüüdseks umbes 60 protsenti vaktsineeritud.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: