Ivo Linna – Eesti rahva muusikaline au, mõistus ja südametunnistus – on lugematute teiste palade seas laulnud populaarseks loo, millel sõnad "Laintesse heidan end, laintesse peidan end".

Eesti on saabuval sügisel heitmas end kolmandasse koroonalainesse ja kriisi lahendamisega tegelevad otsustajad peitmas end samasse lainesse ajal, mil avalik tähelepanu liigub presidendivalimistele ja kohe selle järel kohalike omavalitsuste valimistele.

Meresõidupärimuses on üheksas laine kõige kõrgem ja hukutavam. Sama tempoga jätkates jõuab Eesti üheksanda koroonalaineni õige pea. Praeguse vaktsineerimiskiiruse juures pole meil liiga palju kindlust uskuda, et üheksas laine Eestini ei jõua. Uued tüved on tekkimas nagu seened pärast vihma. Oleme viirusega võideldes teinud väga palju, aga mitte piisavalt ja mitte piisavalt kiiresti.

Olukorras, kus vaktsineerimisaltimad inimesed on oma sutsu juba kätte saanud, läheb kogu protsess järjest raskemaks ja vaevalisemaks, nagu maratoni viimased kilomeetrid. Aga erinevalt maratonijooksust ei ole meil võimalik võistlust ajaga katkestada ja peame mobiliseerima kõik ressursid, mis meil ühiskonna ja üksikisikuna kasutada on.

Varasematel aastatel on apteekides vaktsineeritud kümneid tuhandeid inimesi puukentsefaliidi ja gripi vastu. Edukalt. Inimeste liikumisteede lähedal – kaubanduskeskustes, asulakeskustes, haiglate lähedal. Inimestele sobivatel aegadel – pärast tööd ja nädalavahetustel. Inimestel on tekkinud õigustatud ootus ja harjumus end apteegis vaktsineerida.

Poolteist aastat pärast uue kurja tõve Eestisse jõudmist andis riik lõpuks loa projektipõhiselt kaitsesüstida apteekides ka koroonaviiruse vastu. Riik hindab seda ajutise vajadusena ja esialgu on antud luba teha esimesi süste apteegis ainult 30. septembrini. Projektipõhine lähenemine on saatnud meid juba kolm aastat nii gripi- kui ka puukentsefaliidi vastasel vaktsineerimistel apteegis.

Meie esimese kuu COVID-19 vaktsineerimise kogemus on julgustav, näiteks Jõhvi apteegis on nüüdseks oma esimese kaitsesüsti saanud üle 800 inimese. Alustasime kaheksas apteegis Tallinnas, Tartus, Narvas, Raplas ja Jõhvis. Nüüdseks oleme laiendanud vaktsineerivate apteekide võrku 24 apteegini kokku üheksas maakonnas.

Eesti enda tehtud reeglite järgi tohivad vaktsineerida vaid spetsiaalse immuniseerimiskoolituse läbinud arstid, medõed ja ämmaemandad. Varasematest puukentsefaliidi- ja gripivaktsineerimistest on apteekidele tekkinud võrgustik usaldusväärsetest õdedest, kelle rakendamine nende töövälisel ajal ei võta tükikestki ära muu tervishoiusüsteemi toimimisest. Aga sellest on vähe.

Praegune võimekus on piiratud kahe olulise faktoriga, esiteks vaktsineerijate puudus ja teiseks vaktsineerimiseks sobilike ruumide olemasolu. Riik peaks vaktsineerimisõiguse andma ka tervishoiutöötajatest apteekritele, kellest viimne kui üks on saanud erialase meditsiinivaldkonna kõrghariduse. Täpselt samamoodi nagu seda lubatakse juba teistes Euroopa Liidu riikides, Ameerika Ühendriikidest rääkimata.

Apteekrid on toimekas ja hooliv rahvas. Me ei oota riigilt suuniseid, vaid tegutseme ka ise. Kehtivate reeglite järgi tohib apteekides vaktsineerida juhul, kui neis on eraldi teenuste pakkumise ruum. Selliseid apteeke on Eestis ligi 50. Neid oleks palju rohkem, kui riik näeks apteeke ja apteekreid pikaajaliste partneritena ja annaks ka apteekritele loa vaktsineerimiseks ka apteekritele.

Apteegid vajavad kindlustunnet, et tekiks valmisolek investeerida ruumidesse. Siiani ei ole riik andnud selget sõnumit, et vajab apteekide näol pikaajalist partnerit Eesti elanikkonna vaktsineerituse taseme tõstmisel ega teinud omalt poolt pingutusi, et apteeker saaks tervishoiutöötajana õiguse vaktsineerida.

Projektipõhine partnerlus ei anna kindlustunnet, et meie abi vajatakse ka homme. Kas teie ostaksite jalgratta, kui õiguse sellega sõita annaks riik projektipõhiselt paar korda aastas?

Apteek ei ole ega saa olema massvaktsineerija, apteeker ei hakka asendama tublisid õdesid, arste ega ämmaemandaid. Aga lai apteegivõrgustik ja meie apteekrid saavad kohe kindlasti olla toeks ja abiks meie ühise eesmärgini jõudmisel.

Oleme Eestis pusinud koroonavaktsineerimisega üle kivide ja kändude, kukkudes Euroopa esimeste seast tagaotsa. Oleme proovinud perearste, vaktsineerimiskeskusi, haiglaid, busse ja muud. Vahetumas on juhtkond kriisi reguleerivas sotsiaalministeeriumis.

Palun vaatame otsa teiste riikide edukamale kogemusele ja anname Eesti apteekritele, erialase haridusega tervishoiutöötajatele õiguse panustada koroonakriisi lahendamisse, et Eesti saaks kiiremini edasi minna, enne kui saabub üheksas laine.