"Kõige olulisem on teada, et viirus levib õhu kaudu ehk peene aerosoolina. Seega oleks nakkuse vältimiseks ikkagi vaja maski kanda," rääkis Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen kolmapäeval "Terevisioonis".

Ta rõhutas, et see on eriti oluline praegu leviva delta tüve puhul, mis on eelmistest koroonaviiruse tüvedest veelgi nakkavam.

Aga maskikandmine pole ainuke võluvits, vaid see töötab koos teiste meetmetega, rõhutas Junninen: "Ainult maskikandmisest kasu ei ole."

Ta selgitas, et veelgi olulisem on tagada viiruse leviku ärahoidmiseks värske õhk – et inimesed ei peaks hingama sisse juba teiste väljahingatud õhku. "Hea õhu kvaliteedi siseõhus peab tagama hea ventilatsioon. Soojal ajal on seda lihtne saavutada – tuleb aknad lahti teha. Aga külmal ajal on ventilatsioon oluline ja seetõttu ka maskid [siseruumides] olulised," rääkis professor.

Tema sõnul tasub jälgida CO2 näitu ruumide õhus. Kui indikaator jääb alla 1000 ühiku, on olukord ohutu, kui sellest kõrgem, tasub olla ettevaatlik.

Rääkides maskide tõhususest, ütles Junninen, et viiruse peab kinni mask, millest ei ole võimalik valgust läbi näha ning selles osas ei ole suurt vahet, kas kanda ühekordset või korduvkasutatavat maski.

Maski desinfitseerimiseks piisab aga sellest, kui see jätta viieks minutiks äsjakeedetud kuuma vette, otse keetma maski ei pea.

Kommenteerides olukorda, kus inimene kasutab taskus hoitavat maski, leidis Junninen, et ka see võib viiruse kinni hoida, kuid selle kaudu võib inimene sisse hingata taskus olevat mustust.

Küsimusele, kuidas ta hindab neljapäeval jõustuvat maskikandmise kohustust, leidis Junninen, et turvalisem on maski nõutavates ruumides kanda, kuna me ei tea, kui hea on ruumis ventilatsioon. Samas oleneb maskiandmise vajadus ka inimeste hulgast ruumis. "Siseõhu kvaliteet on siiski peamine, aga kui seda tagatud ei ole, on oluline maski kanda," rääkis professor.

Kommenteerides maskikandmise vajadust õues, leidis Junninen, et üldjuhul pole see vajalik, vahest ainult suurtel rahvaüritustel, kus keegi võib teisele lähedal asuvale inimesele piisknakkuse edasi anda.

Küsimusele, kas nakkuse võib saada ka pindadelt, märkis Junninen, et
teoreetiliselt küll, aga peamine leviku viis on ikkagi aerosoolina õhus kaudu.