Õiguskantsleri poole pöördunud inimene tõi esile, et Tartu Koduta Loomade Varjupaigas on kehtestatud reegel, mille kohaselt ei loovutata kassipoegi üle 65- aastastele inimestele. Inimene leidis, et selline tingimus on vanuseliselt diskrimineeriv.

Ta selgitas, et kui soovis näha üht varjupaigas olevat kassipoega, teatati talle, et varjupaik ei loovuta kassipoegi üle 65-aastastele inimestele. Eakam inimene käis varjupaigas koos tütrega, kes kinnitas, et on valmis võtma kassi enda hoolde, kui kass peaks elama kauem kui tema omanik. Varjupaiga töötaja aga vastas, et see ei ole piisav, sest tütar ei ela koos vanemaga ning vanem inimene ei saa kassipoja pidamisega hakkama.

Õiguskantsler tuvastas, et Tartu Koduta Loomade Varjupaiga pääslas on teade, et "seoses varjupaika tagastuvate loomade suure arvuga ei väljasta me alla 2-aastaseid loomi üle 65-aastastele kodanikele".

Varjupaiga esindaja selgitas, et niisugusel tingimusel on peamiselt kaks põhjust. Kasside eluiga küünib kuni 20 eluaastani. Varjupaika on sattunud palju loomi, kelle omanikud on surnud või ei ole suutnud vanuse tõttu looma eest enam hoolitseda (näiteks nad on pidanud minema hooldekodusse). Samuti oli varjupaiga esindaja seisukohal, et vanematel inimestel on sageli põhimõtted või harjumused, mis ei ole kooskõlas tänapäevaste lemmikloomapidamise põhimõtetega – näiteks, et kassid ei pea olema steriliseeritud/kastreeritud, loomi ei ole vaja vaktsineerida, kassidele võib söögiks anda piima ja inimtoidu ülejääke, kassid võivad vabalt ringi liikuda jne.

"Ma julgen küll väita, et üle poole nendest loomadest, kes meile tagasi saabuvad, on vanemate inimeste puhul, kes kas tervise tõttu, hooldekodusse siirdumise tõttu, selle kõige letaalsema variandi tõttu lihtsalt tulevad varjupaika tagasi," rääkis Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar "Aktuaalsele kaamerale".

Varjupaiga kinnitusel oli kantsleri poole pöördunud 72-aastase mehe puhul lisaks vanusele ka teisi põhjuseid ära ütlemiseks, näiteks see, et tal oli kodus juba neli täiskasvanud kassi.

Varjupaik märkis, et annab üle 65-aastastele inimestele siiski vanemaid kui kaheaastaseid kasse, kuna need on juba väljakujunenud iseloomuga loomad ning sellise looma võtmine on turvalisem nii kassile kui ka tema uuele omanikule.

Eakaid ei tohi kohelda eelarvamuslikult

Õiguskantsler märkis oma vastuses, et põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Selle alusel on keelatud ka vanuse tõttu diskrimineerimine.

"Varjupaiga loovutatavate loomade heaolu tagamine on asjakohane eesmärk. Küll aga ei saa pidada põhjendatuks loomasoovija vanusepiiri kehtestamist, millega määratakse, kellele kassipoegi loovutada ja kellele mitte. Paraku ei ole võimalik inimese eluiga ette teada, samamoodi võib ka kasside eluiga olla erinev. Kuigi kassipoega võttes võtab inimene endale pikaajalise kohustuse, tuleb arvestada ka inimese enda võimet hinnata, kas ta suudab pakkuda loomale head kodu. Arvesse tuleb võtta ka inimese lähedaste kinnitust, et nad on valmis võtma looma oma hoole alla, kui looma omanikuga peaks midagi juhtuma," märkis õiguskantsler.

Ta tõi ka välja, et varjupaik võimaldab vanematel inimestel võtta vanemat kui kaheaastast kassi. Ning ka üle kaheaastaste kasside loovutamisel ei saa välistada seda, et kass elab oma omanikust kauem.  

Õiguskantsler ei nõustunud varjupaiga seisukohaga, et vanematele inimestele ei saa kassipoega anda mõne kassipidamise harjumuse tõttu.

"Selline seisukoht on eelarvamuslik ega õigusta vanema inimese halvemat kohtlemist. Inimestele on võimalik selgitada, millised on varjupaiga ootused looma edasise elu korraldamise suhtes, või kehtestada looma loovutamisel tema pidamise kohta kindlad tingimused."

Õiguskantsler leidis, et loomade varjupaigal on õigus hinnata, kas looma loovutamisel on eeldatavalt tagatud tema heaolu. See aga ei anna alust teha looma loovutamise otsust üksnes loomasoovija vanusest lähtuvalt.

"Leian, et tingimus, mille kohaselt ei anta kassipoegi üle 65-aastastele inimestele, on tõepoolest vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Loomulikult peab loomade varjupaik lähtuma hüljatud loomale uue omaniku leidmisel looma heaolust, kuid looma loovutamisest keeldumine üksnes inimese vanusest lähtudes pole lubatud," leidis õiguskantsler Ülle Madise.

Kuna 72-aastane mees Tartu varjupaigast omale kassipoega ei saanud, leidis ta endale uue lemmiku ühelt eraisikult Mulgimaal. Õhku jääb aga küsimus, kui palju ja mis kriteeriumitel saab üks varjupaik keelduda inimesele kassi andmast.

"See on seaduses olev tühimik. Kas me peame igale uksest sisseastuvale kohe looma näppu andma? Päris nii see ei ole, me üritame ikkagi loomade heaolu eest seista," ütles Roosaar.

Tartu loomade varjupaigas ootas reede seisuga kodu ligi 80 kassi.