Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa ütles ERR-ile, et tänavu on sagenenud omanike otsused kassist loobuda. 

Praegu on MTÜ-s ligi 400 kassi, mis on sarnane eelmiste aastatega. "Praegu on küll rohkem kasse kui varasematel aastatel, aga nii ongi, et suvel on rohkem," lisas ta.

Mõisamaa sõnul on peamised põhjused, miks loomast loobutakse, rahalised raskused, kolimine suuremast elamispinnast väiksemasse või üürikorterisse ning olukorrad, kus looma omanik on surnud ja lähedased ei soovi tema eest hoolitseda. Samuti jõuavad kassid varjupaika juhtudel, kui omanik läheb välismaale tööle.

Ka Eesti loomakaitse selts (ELS) juhib tähelepanu sellele, et vastutustundetu loomapidamine süvendab kodutute kasside probleemi. 

"Vastutustundetu loomapidamine ning steriliseerimata ja kontrollimatult liikuvad kodukassid aitavad kaasa hulkuvate kasside arvukuse kasvule, suurendades koormust loomade varjupaikadele ja vabatahtlikele organisatsioonidele. Iga loomaomaniku otsus lasta oma lemmik hulkuma mõjutab lisaks tema enda lemmikule ka teisi loomi, loodust ja kogukonda," ütles ELS-i juhatuse liige Hellika Landsmann. 

ELS-i andmetel seab ohtu kodukassi omapäi õue laskmine eelkõige looma enda. Vabalt liikuvad kassid võivad sattuda liiklusõnnetustesse, saada vigastada kaklustes teiste loomadega või nakatuda haigustesse. Samuti kujutavad nad ohtu loodusele, sest peavad jahti lindudele ja väikeloomadele.

Seltsi hinnangul ei vaja kass heaoluks ligipääsu õue. Tema loomulikke vajadusi saab täita ka rikastatud koduses keskkonnas, kus on ronimis- ja kraapimisvõimalused, mänguasjad ning omaniku igapäevane tähelepanu.

Värskes õhus viibimiseks soovitab selts kasutada piiratud õueala või jalutada kassiga trakside abil omaniku järelevalve all.