Augusti alguses toimunud kohtuvaidluses taotles prokurör Ruslanile ja Jevgenile tingimisi üheaastast vangistust üheaastase katseajaga. Kaitsjad leidsid, et mõlemad mehed tuleb oma tegevusetusega ettevaatamatusest surma põhjustamise süüdistuses õigeks mõista.

Kohus aga leidis, et 23. septembril 2015. aastal Kollane 7 garaaži tõstust hooldanud töömehed ei olnud tööülesandeid täites hooletud, nad ei saanud ette näha, et nende tegevusetus võib umbes kaheksa kuud hiljem põhjustada lapse surma ning seetõttu mõisteti nad neile esitatud süüdistuses õigeks.

Menetluskuludena jäid riigi kanda süüdistatavate riigi õigusabi kulud kogusummas 9170,30 eurot, ekspertiisitasu 250 eurot, riigi eelarvevahenditest mõisteti välja õigusabikulud Wiru Uks Tallinn OÜ kasuks 10 750 eurot ja kannatanute kasuks 9147 eurot.

Kuna süüdistatavad mõisteti õigeks, siis jättis kohus läbi vaatama kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 10 423,72 ja mittevaralise kahju hüvitamises kohtu määratud suuruses.

2016. aasta 15. mail jäi Tallinnas Kollasel tänaval 123-kilogrammise garaažiukse alla nelja-aastane laps, kes saadud vigastuste tõttu suri.

Kriminaalmenetluses selgus, et garaažiukse tõstevedru oli purunenud ja uksel puudusid purunemiskaitsmed.

"Prokuratuur leiab, et hoolsuskohustust rikkusid 2015. aasta septembris hooldustöid teinud töötajad, sest jätsid kontrollimata ning märkamata, kas garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud ning kas see on töökorras. Omades tehnilisi eriteadmisi garaažiuste toimimisest, paigaldamisest ja hooldamisest, oleksid nad tähelepaneliku ja kohusetundlikuma suhtumise korral pidanud ette nägema, et kui garaažiukse mehhanismil kukkumisvastane kaitse puudub või on katki, võib nii raske garaažiuks vedru purunemisel alla kukkuda ning seada ohtu inimelud," selgitas Põhja ringkonnaprokurör Diana Helila.

"Enne õnnetust ilmnes garaažiuksel rike ning ühistu tellis selle parandamise. Kahjuks juhtus enne raskeimate tagajärgedega õnnetus, mis nõudis väikelapse elu. Uksel puudus purunemiskaitse, mis oleks pidanud välistama ukse kukkumise," ütles Helila.

Prokuratuuri hinnangul ei ole võimalik kuritegu ette heita korteriühistule või selle esimehele, sest saades info, et garaažiuks tõrgub, asus ühistu korraldama ukse parandamist.

Advokaat: edasikaebamine tõele lähemale ei vii

"Ringvaate" saates rääkisid juhtunust ja kohtuprotsessist hukkunud poisi ema Triin Küttim ja tema advokaat Lauri Talumäe.

Küttim ütles, et tema pojaga juhtunu oli mitme osapoole hooletuse tulemus ning kuna niisuguseid uksi on Eestis väga palju, siis on ta soovinud kohtuprotsessiga sellele tähelepanu juhtida. "Kui me ei teadvusta endale ohtu, siis analoogsed õnnetused võivad korduda," sõnas ta.

Küttim tõdes, et õnnetuse oleks võinud ära hoida kas või rikkis ukse juurde paigaldatud sellekohane silt.

Tema näeb juhtunus vastutust mitte ainult remondimeestel, vaid ka korteriühistul ehk ukse omanikul, kes oleks pidanud laskma ust õigeaegselt hooldada. Lisaks on tema sõnul protsessi jooksul tulnud välja, et kõnealune uks ei olnud antud majale ka kõige sobilikum. Ta tõi välja ka ukse hooldamise puuduliku regulatsiooni ja järelevalve.

"Ma ei üllatunud tänase kohtuotsuse peale. Ruslan ja Jevgeni kindlasti ainuisikuliselt ei vastutanud selle eest, mis juhtus," ütles Küttim.

Ka Talumäe ütles, et juhtunu oli mitme teguri ja mitme inimese tegematuse kokkulangevus. "Meile on jäänud selles asjas võrdlemisi püüdmatuks, miks valiti välja just need kaks töömeest," ütles advokaat ja tõdes, et kohtu all oleks võinud võib-olla olla hoopis teised inimesed.

Küttim ja Talumäe andsid mõista, et nad ei kavatse Ruslani ja Jevgeni vastu kohtuotsust edasi kaevata.

"Nende kahe töömehe vastu tundub see (edasikaebamine - toim.) raiskamine, inimressursi raiskamine, rääkimata raha raiskamisest. /.../ Võib-olla teine kohtunik oleks otsustanud teistmoodi, me ei tea seda, aga kuna need kaks meest on vähe ja seda ei muudeta enam, juurde kedagi ei panda, siis see pole meie teha," rääkis Küttim.

"Paraku me ei saa enam laiendada seda spektrit, kes on süüdistatavad. Ja tegelikult on hästi palju küsitud, milline oleks olnud selles asjas õiglane lahend. Nagu Triin on ka ise öelnud, igasuguse õiglase lahendi eeldus on, et me selgitame välja tõe. Me ei ole nii naiivsed, et eeldame, et kriminaalmenetluses annab välja selgitada kogu tõde, aga me usume, et kriminaalmenetluse eesmärk on jõuda tõele võimalikult lähedale ja seda oleks saanud teha kohtueelses menetluses, seda oleks saanud teha varem. Praegu enam edasikaebamisega tõele lähemale jõuda väga ei ole võimalik," rääkis Talumäe.

Küttimi ja Talumäe pikem usutlus "Ringvaates" on artiklile lisatud videos.