MES hakkas pärast 2020. aasta lisaeelarve vastuvõtmist pakkuma koroonaviiruse mõju leevendamiseks erinevaid meetmeid kriisis kannatada saanud bio- ja maamajanduse ettevõtetele. Kahtlustuse kohaselt väljastas MES aga enam kui 24 miljonit eurot laenu vähemalt 42 äriühingule, mis meetmete tingimustele ei vastanud.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kairi Kaldoja sõnul on riigieelarvest kriisi leevendamiseks eraldatud raha eesmärgipärane kasutamine äärmiselt oluline.

"Kui riik seisab ühtaegu silmitsi koroonaviiruse levikust tuleneva kriisiga ja vajadusega hoida kokku, kus vähegi võimalik, siis tuleb raha kasutamisel olla väga täpne. Seni menetluses kogutu viitab sellele, et nõuetele ja tingimustele vaadati teadlikult läbi sõrmede. See viitab mitte väikesele inimlikule eksimusele, vaid kuriteole," ütles Kaldoja.

Kaldoja sõnul on prokuratuuril kuriteotunnuste olemasolul kohustus kriminaalmenetluse raames kontrollida, kas MES-i juhid on teinud kõik endast oleneva, et anda raha neile äriühingutele, kes seda riigi juhiste järgi ka vajavad.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Ats Kübarsepa sõnul on määrava tähtsusega, et riigi rahaga käidaks ümber vastutustundlikult ja sihipäraselt, mistõttu pööras politsei täiendavalt tähelepanu koroonakriisi leevendusmeetmete õiguspärasele kasutusele.

Kübarsepp lisas, et laenu said teiste seas ka vahetult enne koroonakriisi loodud ettevõtted ja need, kelle tegevusala ei vastanud eesmärgile. "Samuti jagati toetusi näiteks ettevõtetele, kes oma käivet olid hoopis suurendanud," ütles ta.

Praegustel andmetel ei jõudnud soodustingimustel antavateks laenudeks eraldatud 100 miljonist eurost ligikaudu neljandik päris abivajajateni, vaid nendeni, kes tegelikult tingimustele ei vastanud.

Ühtegi äriühingut ei ole praegu alust kuriteo toimepanemises kahtlustada. Tõendite kogumine jätkub ja arvestades läbitöötamist vajava info hulka võib nii uurimise ulatus kui ka kahtlustatavate ring menetluse käigus muutuda.

Prokuratuur esitas kohtule taotluse kuriteos kahtlustatavate ametist kõrvaldamiseks.

Kohtueelset menetlust teeb keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Endine minister MES-i juhatuse tegevuses probleeme ei näe

Raha jagamise ajal minister olnud Arvo Aller (EKRE) ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kuigi ta detailideni sihtasutuse tegevust ei kontrollinud, ta MES-i juhatuse tegevuses probleeme ei näe.

"Minul ei ole MES-i juhtkonnale mitte mingeid etteheiteid. Minu arvates on see täiesti subjektiivne ja ebaõiglane juhtide vahistamine. Ma ei tea, mis on selle taga, aga eks aeg näitab," rääkis ta.

"Minu vastutus oli see, et maaelu sai 200 miljonit, mida mitte kunagi eelnevalt ei ole olnud ja ma suudan ka arvata, et seda ei tule mitte kunagi enam. Ja selle rahaga tehti COVID-i raames, COVID-i pandeemia ajal väga suuri asju," lisas ta.

Kruuse: uurimisorganite tähelepanekud ei olnud ootamatud

Maaeluminister Urmas Kruuse (RE) sõnul tegi ta nõukogu esimehele ja nõukogule ettepaneku töösuhe Rosenbergi ja Reinupiga peatada ja kutsuda kokku erakorraline nõukogu.

"See, mis puudutab nende võimalikke tegusid või mitte tegusid, selle kohta annavad võimaliku informatsiooni uurimisorganid ja kindel on see, et kõik kolleegid peavad tegema koostööd selleks, et see uurimine oleks võimalikult kiire, tõhus ja läbipaistev," rääkis Kruuse.

"Et seal probleemid olid, juhtisime me tähelepanu juba opositsioonis olles. Viide oli sellele, et raha hulk, mis MES-ile anti lühikese aja jooksul ettevõtetele toetusena erinevatel viisidel välja maksta, oli üsna suur," rääkis minister.

Kruuse sõnul on kahetsusväärne, et uurimisorganid pidid sellise otsuse tegema, kuid sellest juhindudes tegi ministeerium ka otsuse juhatuse liikmetega töösuhe peatada.

"Sõltumata sellest, et COVID-kriis oli nii emotsionaalselt kui kiiruselt üsna keeruline, oli selge see, et kriis tuli etapiti erinevates ettevõtlussektorites. Seetõttu kritiseerisime, et raha ei peaks kiiresti korraga välja jagama, vaid esmalt neile, kes on kõige rohkem hädas. Kui mäletame, siis kõige kiiremini jäi hätta turismisektor, horeca-sektor, väikeettevõtjad, kes olid seotud restoranide ja turismindusega. Kõigepealt oleks pidanud menetlema neid eraldi ja sel juhul ei oleks tekkinud ka kiirustades selliseid võimalikke rahastamisotsuseid, mis võisid läbipaistmatust suurendada," rääkis Kruuse.

"Sai ka nõukogu ja juhatusega need teemad läbi arutatud ka sel aastal peale valitsuse vahetumist. Selle tõttu osad tähelepanekud, mis uurimisorganid tegid, ei olnud ootamatud. Küsimus on selles, kas ja kui sügav on nende nõndanimetatud kriminaalne või korruptiivne sisu," ütles Kruuse.

Kruuse märkis, et kui mõned ettevõtjad said ebaõiglaselt laenu, siis pidid mõned hädas ettevõtted paratamatult laenust ka ebaõiglaselt ilma jääma. Kas ministeerium hakkab neid tagasi nõudma, polnud minister valmis veel kommenteerima.

"Kindlasti võis olla seal ka poliitilist survet, seda paistis ka välja," märkis Kruuse. "Ametkonnal, kaasa arvatud juhatuse liikmetel MES-is on alati võimalik sellele vastu seista ja vastu seista läbi selle, et nad on ühe või teise otsuse vastu, kui neile tundub, et asi ei ole õiglane,"