Kohtupidamise muutmiseks kaasas justiitsministeerium arutellu kohtute ja meedia esindajad. Suurima arenguna näevad osalejad veel jõustumata ja tühistatud kohtulahendite avalikustamist.

"Väga sageli on ju nii, et vaidlus algab ja lõppresultaat saabub alles mitme aasta pärast. Ja kui näiteks avalikkust see teema kõnetab, siis maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ei ole avaliku süsteemi kaudu leitavad sinnamaani, kui kohtuotsus on jõustunud. Seda ma näen positiivse küljena," ütles vandeadvokaat Mari Männiko.

Justiitsministeerium plaanib ka tulevikus seadustada olukorra, kus tsiviilvaidlustes ei oleks lahendites inimeste nimed avalikud. Justiitsminister Maris Lauri hinnangul on see privaatsuse kaitseks oluline.

"Tihtipeale on vaidlused isiklike asjade üle ja inimesed ei taha, et nende vaidlused tuleksid avalikult välja. See võib inimesed eemale peletada, mis tähendab seda, et nad hakkavad oma vaidlusi lahendama võib-olla mingil teisel viisil, mis ei ole seaduslik ja võib-olla jätavad üldse lahendamata ja lõpuks paisuvad need sellisteks, mille lahendamine läheb veel keerulisemaks," lausus Lauri.

Kuigi kriminaalasjades oleksid süüdistatavate nimed ka edaspidi avalikud, ei pruugi tsiviilvaidlustes kõigi nimede kustutamine minna kokku avaliku kohtupidamise põhimõttega.

"Kui meil igaühel on võimalik kohtuistungile kohale minna, kas siis tõesti on põhjendatud ja kas see on põhiseadusepärane (siis) osad nimed kinni katta? Muidugi on erandid, nagu süüteomenetlused, lahutused, kui on seotud lapsed, siis me kaitseme konkreetselt kedagi. Aga kui me räägime pankrotivõlgnikest, üürnikest, kes ei maksa ära oma üüritasu, et miks seda avalikkuse eest varjata?" lausus advokaadibüroo Triniti advokaat Maarja Pild.

Täismahus kohtulahenditele saaksid tulevikus ilma selget põhjendust andmata vaid ajakirjanikud. Kuid mil viisil, ei ole veel selge.