Praegu pääseb avalikkus ligi ainult jõustunud kohtulahenditele, kuid tutvuda ei ole võimalik jõustumata ja tühistatud lahenditega. Samuti ei ole avalikkusel võimalik osaleda tsiviil- ja halduskohtumenetluses otsuse kuulutamisel.

"Põhiseaduse järgi peab kohtumenetlus olema avalik, kuid põhiseadus kajastab omaaegset olukorda, kus kohut peeti kohtusaalis ja otsus kuulutati sealsamas. Tänapäeval aga arutatakse suurem osa kohtuasju kirjalikus menetluses, millele avalikkus ligi ei pääse. Eelnõuga soovitakse tagada põhiseaduse mõte, et kohtupidamine on avalik, kuid teha seda nii, et inimestel ei kaoks julgus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda," selgitas justiitsminister Maris Lauri.

Arvutivõrgus avalikustatud kohtulahendis ei avalikustata füüsilisest isikust menetlusosalise isikuandmeid, välja arvatud süüdistatava ja õigeksmõistetu puhul, kelle nimed ja isikukoodid kuuluvad avalikustamisele. Füüsilisest isikust menetlusosalisel on õigus taotleda oma nime avalikustamist ja õigeksmõistetul on õigus taotleda oma nime avalikustamise lõpetamist.

Eelnõu näeb ette kõigis menetlusliikides jõustumata kohtuotsuste avalikustamine Riigi Teataja veebilehel kohe pärast kohtuotsuse avalikult teatavakstegemist märkega "jõustumata". Kui lahend jõustub või tühistatakse, muutub vastav märge automaatselt. Lahend saab uue staatuse "jõustunud" või "tühistatud".

Tsiviilvaidlustes avaldatud kohtulahendid puhastatakse isikuandmetest ka praegu ehk eelnõuga see ei muutu, lisas justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep. "Seda põhjusel, et riigil on kohustus tagada juurdepääsupiiranguga andmete ning eraelu puutumatuse kaitse ning et inimesed julgeksid enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ja ei peaks muretsema, et nende isikuandmed on veebis koos vaidluse sisuga avalikud."

Lisaks kohtuotsustele kuulub eelnõu jõustumisel avalikustamisele ka osa kohtu tehtud määruseid, nagu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, korteri- ja kaasomandi ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjades tehtud määrused. Samuti tuleb ringkonnakohtu ja riigikohtu hagita menetlust lõpetavate määrustele lisaks avalikustada ka samas asjas tehtud maakohtu lahend.

Eelnõuga võimaldatakse menetlusvälisel isikul esitada kohtutoimikuga tutvumise taotlus tsiviil- ja halduskohtumenetluses kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas. Menetlusväline isik peab toimikule juurdepääsu taotlust põhjendama.

Ajakirjanduslikul eesmärgil toimikuga tutvumise puhul eeldatakse õigustatud huvi, kuid seda, kas konkreetse toimikuga või millise osaga sealt ajakirjanikul tutvuda võimaldatakse, otsustab kohus.

Õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel. Info ülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel.

Viljar Peep selgitas, et iga kohtunik peab arvestama veebiülekande lubamise puhul menetlusosaliste huvisid ja avalikku huvi õigusemõistmise huvides.

"Kohtunik peab hindama ülekande mõju menetlusosaliste huvidele ja kõrvutama seda avaliku huviga. Kohtunik võib ka otsustada, et kohtuistungist kantakse üle ainult heli või seda, et avalik ülekanne tehakse vaid osast kohtuistungist," lisas asekantsler.

Mööndes, et osa kohtunikke on avalikkusega suhtlemisel altimad kui teised, märkis Peep, et eelkõige määrab veebiülekande tegemise kohtuasja olulisus avalikkuse jaoks. Eelduslikult jääb veebiülekannete tegemine lähiaastatel erandlikuks. Seni on veebiülekandeid tehtud pensionireformi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisega seotud kohtuasjas riigikohtus ehk erandlikult suure avaliku huviga asjades.

Kui riigikogu eelnõu heaks kiidab, peaks see justiitsministeeriumi kava kohaselt jõustuma 1. augustil 2023. aastal.