Algatus sundida parlamenti hääletama ettepaneku üle paluda Euroopa Liidu poliitiliste erakondade järelevalveorganil uurida Euroopa Vasakliitu seoses selle tegevusega, mis võib minna vastuollu EL-i väärtustega, on ajendatud ELA liikmespartei Alistamatu Prantsusmaa (La France Insoumise, LFI) tegevusest. Süüdistuste kohaselt õhutab Alistamatu Prantsusmaa riigis kooliõpilaste rahutusi, teatas algatuse teksti näinud väljaanne Politico.

Protsess võib lõpuks viia ELA registrist kustutamiseni ja sellele makstavate Euroopa Liidu toetuste kaotamiseni – sisuliselt tähendaks see ühenduse keelustamist, märkis Politico.

ELA liikmed on muu hulgas ka Hispaania Podemos, Taani Enhedslisten, Itaalia Sinistra, Portugali Bloco de Esquerda, Soome Vasakliit. ELA liikmesparteid kuuluvad Euroopa Parlamendis Vasakpoolsete fraktsiooni GUE/NGL.

Euroopa Parlament peaks sekkuma, kuna Prantsuse peaministri Sébastien Lecornu büroo süüdistas Alistamatut Prantsusmaad kooliprotestide korraldamises, millest osa on muutunud vägivaldseks, ütles ECRi aseesimees Charlie Weimers.

Ta vajab 16. oktoobriks vähemalt 180 allkirja vähemalt kolmelt poliitiliselt fraktsioonilt. Selle künnise saavutamine võib olla võimalik parempoolsete ja paremäärmuslike parlamendiliikmete toetusel.

Hääletus toimuks 19. oktoobril Euroopa Parlamendi täiskogu istungil.

ELA on aga vastanud vasturünnakuga. "Noorte toetamine, kui nad nõuavad paremat haridust, ei ole Euroopa Liidu väärtuste rikkumine," ütles ELA kaaspresident Catarina Martins. "ECR, mille liikmed ise ründavad regulaarselt neidsamu väärtusi, kuritarvitab EL-i menetlust, et juhtida tähelepanu kõrvale uurimistelt, mis käsitlevad EL-i väärtuste rikkumist paremäärmuslaste poolt."

Prantsusmaal ütles vabariiklaste partei (Les Républicains) juht ja presidendikandidaat Bruno Retailleau neljapäeval telekanalile BFM, et pärast rahutusi on LFI keelustamise küsimus päevakorda kerkinud. Ta nimetas parteid "vägivallast lummatuks".

Kui ettepanek jõuab täiskogu istungile, vajaks ELA suhtes menetluse algatamist puudutav ettepanek läbiminekuks paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) toetust. EPP juhi Manfred Weberi büroo keeldus kommentaari andmast.