Gripp on sage hooajaline viirushaigus, mida tekitavad gripiviirused. Kuigi gripi sümptomid (köha, palavik) on sarnased teiste tavaliste viirushaigustega, ei ole gripp tavaline lihtne "külmetushaigus". Ülemiste hingamisteede viirushaigusi tekitab üle 200 erineva viiruse, gripp erineb neist üsna selgesti, kuna haigus võib kulgeda palju raskemalt ja kesta kauem.

Gripi peamiste sümptomite hulka kuulub kõrge palavik (38 kraadi ja rohkem), tugev nõrkus ja jõuetus, lihase-liigesevalud (patsiendid ütlevad selle kohta "nagu oleks trammi alla jäänud" või "nagu oleks läbi pekstud").

Köha on tüüpiliselt kuiv ja kinnine, esineda võivad teised tavalistele viirustele iseloomulikud sümptomid, nagu nohu, aevastamine, kurguvalu. Lastel võib tekkida keskkõrvapõletik ja väiksematel lastel ka kõhulahtisus.

Erinevalt tavalistest viirustest võib grippi põdeda väga raskelt ja haigus võib vajada intensiivravi või isegi lõppeda surmaga. Sarnaselt COVID-19-ga on gripi raske kulu riskigrupis eakad, krooniliste haigustega ja immuunpuudulikkusega patsiendid, aga ka väikesed lapsed ja rasedad.

Gripiviirus on väga muutlik. Igal hooajal on ringluses varasemaga võrreldes veidi erinevad viiruse variandid ja see on põhjus, miks gripi vastu peab vaktsineerima igal hooajal. Parim aeg vaktsineerimiseks on sügisel või talve alguses enne seda, kui viirus levima hakkab. Vaktsineerida võib siiski ka hiljem.

Gripivastased vaktsiinid

Vaktsineerimise ülesanne on tutvustada kehale viirust ohutul viisil enne seda, kui toimub kokkupuude pärisviirusega. Sel hooajal on Eestis gripi vastu kasutusel kaks süstitavat vaktsiini ja üks ninapihus. Mõlemad süstitavad vaktsiinid sisaldavad purustatud gripiviirust, mis ei saa haigust tekitada, kuid on oma väliskuju piisavalt hästi säilitanud, et immuunsüsteem saaks selle valkusid tundma õppida.

Ninapihuses on elusvaktsiin, mis on nõrgestatud ja suudab paljuneda vaid temperatuuril alla 37 kraadi, seega veel soojendamata õhuga ninas, kuid mitte sügavamal hingamisteedes päris kehatemperatuuril. Süstitavad vaktsiine võib kasutada kõikidel inimestel, kes on vanemad kui kuus kuud; ninapihus on näidustatud lastele vanuses 2-18 eluaastat.

Gripivaktsiinid on tõhusad ja ohutud. Sõltuvalt sellest, kui hästi eelmisel hooajal tehtud ennustused kattuvad päriselt ringlusse tulevate gripitüvedega, on efektiivsus haigestumise vältimisel tavaliselt vahemikus 40–60 protsenti. Kui vaktsineeritud inimesed haigestuvad, on neil oluliselt väiksem tõenäosus haiguse raskeks või surmaga lõppevaks kuluks. Gripi vastu vaktsineerimine on tõhusaim viis grippi haigestumist vältida.

Kõigel, millel on toime, on ka kõrvaltoimed. Gripivaktsiinid on üldiselt hästi talutavad ja nende kõrvaltoimed ei erine tavalistest vaktsineerimise kõrvaltoimetest: palavik, lümfisõlmede suurenemine, pea-, lihase- ja liigesevalu, süstitavatel vaktsiinidel süstekoha valulikkus. Ninapihuse eripäraks on võimaliku ninakinnisuse või ninaverejooksu teke. Kõrvaltoimed kestavad tavaliselt üks kuni kolm päeva.

Gripivaktsiini ei tohi kasutada inimestel, kellel on tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon (anafülaksia) vaktsiini komponentidele (sagedamini muna, želatiin). Tavaline kerge-mõõdukas munaallergia ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks. Ninapihust ei tohi kasutada immuunpuudulikkusega, immuunsust pärssivat ravi saavatel või mõnede väga raskete haigustega lastel – selle osas on vajalik nõu pidada lapse raviarstiga.

Süstitavad vaktsiinid on immuunpuudulikkusega patsientidele lubatud ja soovituslikud. Kõrge palavikuga ja ägedalt haigeid me ei vaktsineeri; kerge-mõõdukas ülemiste hingamisteede haigus või kõhulahtisusega haigus ei ole vaktsineerimise vastunäidustus.

Vaktsiinist ei teki kaitse kohe, vaid 10–14 päeva möödumisel.

Gripi vastu vaktsineerimine vanuses 65+

Tänavu saavad kõik 65-aastased ja vanemad inimesed, samuti need, kes tänavu saavad 65-aastaseks, end gripi vastu tasuta vaktsineerida oma perearsti juures. Eakate gripi vastu vaktsineerimine on meie naaberriikides iga-aastane norm. Euroopas on gripivaktsiiniga hõlmatus eakate hulgas keskmiselt 56 protsenti, Eestis on hõlmatus traditsiooniliselt olnud madalaimate seas.

Eakate gripi vastu vaktsineerimine ulatub kaugemale kui ainult gripi enda vältimine. Kõrge vererõhu, arterite lupjumise ja südamehaigustega inimesed teavad, et neil on keskmisest suurem risk südameinfarkti ja ajuinsuldi saamiseks. Grippi haigestumine tõstab neil inimestel infarkti- ja insuldiriski enam kui kümnekordseks.

Suurte gripilainetega käib tavaliselt kaasas infarktide-insultide laine, ohtlike atakkide risk on suurenenud veel ka gripi põdemisele järgnevatel nädalatel. Haiglaravi vajavatest gripiga haigetest igal kümnendal tekib mõni tõsine südame-veresoonkonnaprobleem, intensiivravi vajavatest gripihaigetest igal kolmandal. Seega on gripi vastu vaktsineerimine ka tõsiste südame- ja ajuatakkide ennetus.

Rasedate gripi vastu vaktsineerimine

Rasedad on gripi raskest kulust ja tüsistustest enam ohustatud kui samaealised mitterasedad naised. 1918. aasta Hispaania gripi pandeemia ajal hinnati rasedate suremust gripiviiruse tõttu isegi 50%-le. Riskid on suuremad rasedatel, kellel on täiendavad riskitegurid, näiteks rasvumine, kõrgvererõhktõbi või diabeet. Lisaks rasedale endale võib grippi haigestumine halvasti mõjuda ka lootele, suurendades raseduse katkemise, enneaegse sünnituse, loote surma ja väikese sünnikaalu tõenäosust.

Kõikidel rasedatel, kelle rasedus jääb gripihooajale, soovitatakse gripi vastu vaktsineerida sõltumata raseduse trimestrist. Rasedaid (ka alla 18-aastaseid) ei tohi vaktsineerida ninapihusega (elusvaktsiin), sobivad ainult süstitavad (inaktiveeritud) vaktsiinid. Gripi vastu vaktsineerimine aitab tõsiste ja ohtlike tüsistuste eest kaitsta nii ema kui ka last.

Gripivaktsiin ja COVID-19 vaktsiin

Gripi ja COVID-19 vastu vaktsineerida on lubatud ühel ja samal päeval või erinevatel päevadel. Koos gripivaktsiiniga võib teha nii COVID-19 vaktsiini esimest, teist kui kolmandat annust. Üheaegne vaktsineerimine ei mõjuta kummagi haiguse vastu saadavat kaitset, samuti ei muuda see vaktsineerimise kõrvaltoimeid. Vaktsiinid tehakse kumbki erinevasse õlavarde.

Korralduslikud küsimused

65-aastaste ja vanemate inimeste riigi kulul gripi vastu vaktsineerimine toimub peamiselt perearstikeskustes. Praegu peaks vaktsiin olema jõudnud juba kõikide perearstikeskusteni, nii et vaktsineerimissooviga helistage või kirjutage oma perearstikeskusesse.

Erandiks on hooldekodud, kus vaktsineeritakse samamoodi kui varasematel aastatel kõiki hoolekandeasutuste elanikke riigi kulul. Seda korraldatakse hooldekodude kaudu eraldi.

Alla 65-aastaste inimeste tasulise gripivaktsineerimisega tegelevad ka teised asutused, näiteks haiglate vaktsineerimiskabinetid, erakliinikud ja mõned apteegid. Mõned neist on pannud vaktsineerimise ajad üles ka üleriigilisse digiregistratuuri.