Valitsus kiitis heaks laste elatisraha lahtisidumise alampalgast

Lapsed.
Lapsed. Autor/allikas: Gustavo Devito/Flickr (CC BY 2.0)

Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega soovitakse miinimumelatise määr siduda lahti alampalgast ja asendada valemiga, mis võtab arvesse lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi.

Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär asendatakse valemiga, mis seaduseelnõu järgi koosneb kriteeriumitest. Näiteks kui elatist makstakse ühele lapsele, laps veedab teise vanemaga koos vähem kui seitse ööpäeva kuus ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 213 eurot kuus ühe lapse kohta.

Kohus võib suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel. Kui kohustatud vanema sissetulek on keskmisest suurem, siis võib lisada elatise baassummale näiteks kolm protsenti kohustatud vanema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel.

Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kriteeriumid:

  • baassumma 200 eurot. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mis on ümardatud 20 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks on uuringu aluseks olnud algandmed juba mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra liitintressi põhimõttel;
  • kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil;
  • elatist saavate laste arv samas peres. Arvestades võimalust kulusid veidi koondada mitme lapse korraga kasvatamisel (mööbli, riiete, mänguasjade korduvkasutus jms), on alates teisest lapsest elatise summa 15 protsenti väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat;
  • peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde;
  • lapse jagatud elukoht. Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.

Viimastel aastatel on paljudel vanematel elatise maksmine osutunud üle jõu käivaks just alampalga kiire kasvu tõttu, põhjendati justiitsministeeriumist.

Justiitsminister Maris Lauri sõnul on valitsuse tänane otsus suur samm edasi selle poole, et kõige valusamaid vaidlusi – perekonnaasjades – meie kohtutes vähemaks jääks. "Elatise eelnõuga samal ajal menetleb riigikogu perelepituse eelnõu, mille loodetav eesmärk on samuti see, et vanemad enne kohtusse pöördumist kokkuleppele jõuaks," ütles Lauri.

Valminud eelnõu on läbinud kaks kooskõlastusringi, mille järel on justiitsministeerium mõlemal korral (2021. aasta jaanuaris ja juunis) kohtunud ka huvirühmade esindajatega. Oluliseks küsimuseks kujunes varasemate kohtulahendite muutmine, mille osas otsustas ministeerium need rakendussätte abil külmutada senisel tasandil. See tähendab, et kui eelnõu veel sel aastal riigikogus vastu võetakse ja alampalk uuel aastal taas tõuseb, jääks varem välja mõistetud miinimumelatise määr pidama praeguse 292 euro juurde.

Järgmise sammuna esitab valitsus eelnõu riigikogule, enne jõustumist peab see parlamendis läbima kolm lugemist.

Kavandatavate muudatuste kohta saab täpsemalt lugeda ka justiitsministeeriumi kodulehelt.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: