Viola Murd: riik peab olema kriisideks valmis ja see nõuab raha

Viola Murd
Viola Murd Autor/allikas: Siseministeerium

Kriisiaegseid võimekusi luuakse kahjuks pea alati mõne toimunud kriisi järgselt. Kui soovime edaspidi paremini hakkama saada, siis on vaja luua valdkondadeülene kriisideks valmisoleku rahastus ja prioriseerida vajadused. Juba 0,1 protsenti SKT-st aastas aitaks mõne aastaga olulisel määral erinevates kriisides palju paremini toime tulla, kirjutab Viola Murd.

Ehkki sel nädalal avaldatud riigikontrolli ülevaatest riigi vara kasutamisest ja säilimisest järeldub, et Eesti majandus on viiruse põhjustatud kriisiga kohanenud oodatust paremini, saaksime maksumaksja raha kriisideks valmisolekus märksa paremini kasutada.

Kriisi ajal või selle järgselt läheb võimekuste loomine meile oluliselt rohkem maksma kui enne kriisi. Näiteks tõusis isikukaitse vahendite maksumus kriisi ajal kümme korda.

Kriisivalmidust rahastatakse praegu tavapärase riigi eelarvestrateegia protsessi raames ja iga valitsemisala taotleb raha iseseisvalt, kuid kriisiolukorras sõltume üksteise võimekustest. Samal ajal on arusaadavalt iga asutuse esimene mure hoida püsti oma teenuseid tavaolukorras ja need vajadused "söövad" eelarve ära.

Näiteks ei saa päästeamet jätta ostmata päästjatele igapäevaselt toimuvate sündmuste lahendamiseks vajalikku varustust nagu näiteks hingamisaparaate, kiivreid ja kindaid, mille elukaar saab läbi ning selle asemel varuda hoopis generaatoreid ja kütust. Kõigeks aga raha ei jätku ja valikuid tuleb teha. Kriisideks valmisolek ei tähenda ainult seda, et inimesed peavad varuma toitu, kütust ja muud vajalikku. Ka riik peab olema valmis ja see nõuab raha.

Praegu tegeleme koroonaviirusest tekkinud tervisekriisi võimelünkade lahendamisega ja sellele kulub meeletutes summades raha. Kriisivalmiduseks küsisid asutused 2019. aastal raha kokku 100 miljonit eurot, kuid rahastust ei leidnud mitte ükski taotlus.

Meil on lisaks riigikontrolli ülevaates välja toodud terviseameti võimelünkadele teada erinevate valdkondade puudujäägid ja vajadused. Kõike korraga ei saa, aga juba 0,1 protsenti SKT-st aitaks meil kümne aasta pärast olla kriisis oluliselt tublimad kui oleme praegu.

Muidugi ei seisa praeguse kriisi lahendamine ainult rahanumbrite taga, kuid päris ilma rahastuseta ei saa luua juhtimisvõimekust, arendada kommunikatsiooni, teha õppuseid, luua varusid ega reserve. Stabiilne valdkondadeülene rahastus aitaks neid puudusi lahendada ja kriisid läheksid meile vähem maksma.

Ennetada on soodsam ja selleks tulebki luua kriisideks valmisoleku jaoks eraldi valdkondade ülene rahaline reserv. Kuniks meil seda ei ole, jääme jätkuvalt tegema kriisidest kulukaid järeldusi.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: