Jaani tõdes, et vahepealne rahulikum periood Balti piirkonnas on möödas, kuid vaadata tuleb laiemat regiooni tervikuna.

"Me peame arvestama seda, mis on täna Ukraina piiri ääres jätkuvalt toimumas. Kõige olulisem ikkagi on see, kuidas me Euroopa Liidus oleme ühtsed, Euroopa Liidus tervikuna, kahepoolsetes suhetes oma liitlastega. See on kõige tähtsam. See on see, mida täna Valgevene üritab lõhkuda," rääkis ta.

Jaani sõnul tuleb ka Eestil olla valmis migrandisurveks oma piiril. "See asi toimub põhimõtteliselt meie tagahoovis. Me peame sellega arvestama, me peame selleks valmis olema. Ja me oleme reaalseid tegevusi läbi viinud selleks, et päriselt ka valmis olla," ütles minister.

Jaani rääkis, et kui kuid tagasi ebaseaduslik piiriületus Lätti ja Leetu algas, siis nägi Eesti peamise riskina seda, et riiki hakatakse ära kasutama illegaalse transiidina Põhjamaadesse pääsemiseks.

"Seetõttu pöörasime ja ka täna pöörame tähelepanu sisepiiridele. Täna välispiiridel anomaaliaid praegu me ei näe. Sisepiiridel me seda ohtu nägime, aga tänaseks sellisel kujul see oht sisepiiridel realiseerunud pole," selgitas ta, lisades, et siiani on tabatud Eestis viis inimest, kelle kohta on tehtud kindlaks, et nad on läbi Valgevenest ebaseaduslikult Euroopa Liitu sisenenud.

Jaani sõnul ootavad Valgevenes Kesk-Euroopasse pääsemist tõenäoliselt tuhanded kuni kümned tuhanded inimesed.

Jaani kinnitas, et Eesti välispiir on väga hästi valvatud. Ta selgitas, et piiriehitus algas juba mõni aasta tagasi piirkonnas, kus ekspertide hinnangul on kõige suurem tõenäosus illegaalseteks piiriületusteks. Samas on PPA kiirendamas piiriehituse protsessi. 

Jaani kinnitusel on aga Eestil võimalik kiiresti üles seada ajutised tõkked piirile. "Kui meil on vaja kiiresti tõkestada, ajutised tõkked paigutada, siis on kriitilised kohad, kuhu ajutised tõkked paneme," sõnas ta, lisades, et kaitseminister Kalle Laanet (RE) juba korraldab selleks vahendite saatmise kohapeale.

"Kaitseminister on oma käsulaua andnud. Ja me räägime lõiketraadist nagu andsime Leedule, kui tal seda vaja oli," sõnas Jaani, kelle sõnul on olemas ka kokkulepped Kaitseliidu ja kaitseväega vajadusel abi saatmiseks piirile.

Jaani sõnul on okastraat ja tara ehitamine Euroopa Liidu välispiirile muutumas ka liidu enda jaoks rahalise toe kõlbulikuks.

"Eesti on olnud üks eestvedajatest, kes on rääkinud mitu aastat Euroopa Liidus, et meil peaks olema Euroopa Liidus kehtestatud välispiiri miinimumstandardid. Siiani palju edu pole olnud. Piiristandardi eesmärk on see, et kui on ühtsed standardid Euroopa Liidus, siis on ka finantseerimine. Kui Leedus algas kriis pihta, siis me ka jõuliselt - Eesti, Leedu, Läti - Euroopas rääkisime ja vastused olid, et pole võimalik, mitte mingil juhul sellist finantseerimist ei tule. Täna näeme, et suhtumine on muutumas ja Eestil olnud selles oluline roll," selgitas minister.

Jaani: hübriidrünnakust pole mõtet enam rääkidagi

Kristian Jaani ütles saates, et migratsioonisurve puhul pole mõtet enam hübriidrünnakust rääkidagi, sest tegemist ongi rünnakuga.

"Me ei pea enam rääkima hübriidrünnakust. Mis seal enam hübriidi on? Seda keegi ei varjagi enam, ei (Aleksandr) Lukašenko, ei Valgevene. See on ikkagi otsene rünnak, et destabiliseerida olukorda Poolas, Euroopa Liidus tervikuna, naabrite vahel, liitlaste vahel," rääkis ta.

Jaani sõnul on migrantide jõudmine Poola piirile selgelt organiseeritud. "Nad tulevad sinna (Valgevenesse - toim.) turistidena, maksavad väga palju raha, et Valgevenesse jõuda, usuvad katteta lubadusi, justkui see on priipääse Euroopasse. Ei ole priipääse, sealt otse Euroopa Liitu ei saa," rääkis ta.

Jaani tõdes, et kuigi viimasel ajal on kogu tähelepanu suunatud Poola piirile, siis tegelikult on surve endiselt suur ka Leedu piiril, seal on olukord lihtsalt stabiliseerunud.

Jaani hinnangul toimub rünnak kogu Euroopa Liidu ühtsuse vastu. "Täna on valitud riigid, kes on vahetult piiri ääres, aga keegi enam ju ei varja selles vaates, et justkui turistid tulevad ja ise satuvad piiri peale ja tahavad Euroopasse saada. See on ikkagi nii konkreetne tegevus olukorras, kus üks riik, diktaator tahab oma poliitilist tahtmist suruda läbi sellega, et kasutab ära süütuid inimesi. See on ikkagi päris karm," rääkis Jaani.