15. novembril sai Maa orbiidil oleva rahvusvahelise kosmosejaama meeskond korralduse hüpata kiirelt skafandritesse ja evakueeruda jaama külge kinnitunud kahte kosmosesõidukisse. Need kosmoselaevad on seal igaks juhuks, et oleks millega häda korral Maale tagasi pöörduda. Ootamatult oli tekkinud oht orbitaaljaama kokkupõrkeks kosmoseprügi pilvega, milles ka mitmeid suuremaid tükke.

Harilikult on taoline prügi pideva jälgimise all ja orbitaaljaam saab suurematest ohtudest kasvõi Maalt tulnud käsu abil mööda manööverdada. Seekordne oht tekkis aga ootamatult ja arvutusteks ning manööverdamiseks ei olnud enam aega. Turvalisem oli sulgeda jaama osade vahelised luugid ja meeskond avaruumisõidukitesse evakueerida.

Hädaolukorra põhjus selgus kohe - Venemaa, täpsemalt küll Nõukogude Liidu vana satelliidi purustamine Maalt lähetatud vene raketi abil.

Venemaa algselt küll eitas toimunut ja duuma kaitsekomitee aseesimees Juri Švõtkin süüdistas USA-d valeuudiste levitamises eesmärgiga varjata iseenese sõjalist askeldamist orbiidil. Venemaa olevat tema sõnul süütu, sest ei tegelevat kosmose militariseerimisega. Päev hiljem teatas aga kaitseminister Sergei Šoigu, et Venemaa hävitas edukalt ja hämmastava täpsusega vana satelliidi Kosmos 1408. Kuid mingit ohtu orbitaaljaamale ei olnud, sest hävitatud satelliidi orbiit olnud 40 kuni 60 kilomeetrit kõrgemal.

Nii või teisiti, kuid selle Plesetski kosmodroomilt teostatud maapealse raketi lasuga astus Venemaa riikide kilda, kellel on võime kosmoseobjektide hävitamiseks Maa pinnalt. Nimelt on Hiina, USA ja India samuti taolise katsetuse edukalt läbi viinud.

Tegelikult on Venemaa samalaadseid katseid ka varem teinud, kuid seni on sihtmärk olnud arvestuslik, mitte füüsiline. Nüüd aga valiti sihiks 1,75 tonni kaaluv satelliidijurakas. Üldiselt on nii suuri objekte sihtmärgina pigem välditud neist tekkida võivate ohtlike suurte tükkide tõttu. Paugu tulemusel olla tekkinud vähemalt 1500 suuremat tükki ja sadu tuhandeid metallipudinaid.

Kosmoseprügi hulk olevat selle ühe pauguga kasvanud umbes kümnendiku võrra. Orbiidile jääb see tiirlema aastateks, võib-olla ka aastakümneteks, vajudes vaikselt Maa külgetõmbejõu mõjul allapoole.

Ameeriklased märgivad, et venelased ei teavitanud neid sellest katsetusest, venelased väidavad vastu, et nad ei pidanudki seda tegema.

Ja vormiliselt on neil õigus. Kui kasutatud oleks mandritevahelist raketti, olnuks neil kohustus USA-d teavitada. Väiksema raketi väljatulistamine olla aga nende endi nii-öelda siseasi.

Mõnede analüütikute arvates olevat lõplik otsus katsetuse läbiviimiseks langetatud 1. novembril Sotšis president Vladimir Putini residentsis toimunud sõjaväelaste ja sõjatööstuse esindajate kohtumisel. Nimelt ütles kaitseminister Šoigu peatselt pärast kohtumist, et Venemaa töötab välja raketisüsteemi S-550. See on sarnane süsteemile S-500, kuid mõeldud mandritevaheliste rakettide hävitamiseks. S-500 on aga peamiselt loodud vastase lennukite jälgimiseks ja alla tulistamiseks. Viidatakse ka, et tegemist võis olla ka raketikompleksiga Nudol.

Igal juhul oli tegemist järjekordse sammuga avaruumi risustamisel ja pingete kasvatamisel. Maalt välja lastavad satelliiditõrje raketid on põhimõtteliselt erinevad varasematest satelliitide hävitamiseks mõeldud meetmetest. Algselt mõeldi vastase satelliite hävitada Maalt startiva kosmoseaparaadiga, mis sätiks end sihtsatelliidi lähedale ja hävitaks selle plahvatades. Või siis seaks end sihtmärgi teele ja too kihutaks talle täie hooga otsa ning puruneks.

Maalt startivad raketid on aga palju lihtsamini kasutatavad ja nende asukohad raskemini tuvastatavad. Kuid ega tehnoloogilisele mõttele kätt ette ei pane ja inimkond on kord juba selline, et paljud head ideed leiavad esmase rakenduse millegi hävitamisel.

Taas tõusetub aga selles kontekstis vajadus rahvusvahelise lepingu järele, mis välistaks sõdimise orbiidil. Venemaa on juba mõnda aega pakkunud koos Hiinaga avaruumi militariseerimise keelustamise lepingu sõlmimist. USA ei ole selle tekstiga nõus.

Kui avaruumi militariseerimist vaadata, siis näiteks see viimane Venemaa raketikatsetus justkui ei lähe selle alla, sest relv startis ju Maa pealt. Sellisteks juhtudeks olla lepingus märge, mis keelaks üldiselt sõjalise jõu kasutamise avaruumis olevate objektide vastu. Ameeriklaste kinnitusel on lepingu tekstist väljas mitmed asjad, mida Venemaa ja Hiina püüavad justkui endale tagaukseks jätta. Igal juhul lepet veel ei ole ega ole teada, kas tuleb.

Seni piirdub Venemaa avaruumi sõjaliste objektide viimisest keeldumise kohta kahepoolsete lepingute sõlmimisega. Neid on terve pinu, Aafrika riikidega, Ladina-Ameerika riikidega pluss lähemast ümbrusest veel sellised jutumärkides kosmoseriigid, nagu Valgevene, Armeenia, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Usbekistan.

Kuid prügi ükski leping kosmosest välja ei vii. Ja prügi hulk kasvab. Maikuu seisuga olevat seal rohkem kui 27 000 suuremat tükki, nüüd siis poolteist tuhat rohkem. Satelliite on praegu umbes 3600 ja eeloleva kümnendiga arvatakse nende arvu kasvavat kümne tuhandeni. Nende eluiga on umbes 15 aastat. Seejärel muutuvad ka nemad osaks prügist, mis ohustab toimivaid seadmeid.

Kui asi samal viisil edasi areneb, ei ole varsti enam võimalik uusi satelliite avaruumi viiagi. Üks Utah ülikooli professor on isegi ennustanud, et praeguse trendi jätkumisel võivad pikapeale Maa ümber moodustuda rõngad, nagu Saturnil või Jupiteril. Need koosneksidki siis avaruumi jäänud prügist.

Lootust annab see, et on asutud looma uusi seadmeid ja tehnikaid vanade satelliitide ja nende tükkide koristamiseks või siis suunatult atmosfääri põlema lükkamiseks. Tasub ju meeles pidada, et arvestatav osa meie tänapäeva elust-olust - side, GPS-id ja nende kaudu transport, ilmaennustused ja palju muud - sõltub satelliitidest.

Viited lugemishuvilistele

• The Dangerous Fallout of Russia's Anti-Satellite Missile Test - Carnegie Endowment for International Peace
• Russia Brashly Demonstrates Its Anti-Satellite Capabilities - Jamestown
• Russian anti-satellite missile test was the first of its kind | Space
• Россия сбила старый советский спутник. Что нужно знать об этих испытаниях - BBC News Русская служба
• ISS escapes space debris collision after Russian weapons test destroys satellite - Vox
• Space Debris and Human Spacecraft | NASA
• Avaruusromu uhkaa satelliitteja | tieku.fi