Kosmos ja kosmosevaldkonna areng on inspireerinud inimkonda aastasadu kui mitte tuhandeid. Maikuu viimastel päevadel toimunud SpaceX esimene mehitatud lend Maalt Rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) kaasas kümneid miljoneid vaatajaid üle terve planeedi, kes jälgisid Crew Dragon Demo-2 missiooni astronautide teekonda. Näiliselt kauge sündmus, millega seotud arengud loovad aga uued võimalused ka meile siin Eestis.

Viimaste aastate jooksul on meediast läbi käinud Eesti kosmoseprogrammi kui mingi suure unelma metafoor. Kui varasemalt oleme Eestis kosmosega tegelenud probleemipõhiselt, siis tänaseks on valminud majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eestvedamisel pika perspektiiviga Eesti kosmosepoliitika ja -programm, mis loob pinnase Eesti kui kõrgtehnoloogilise riigi arenguks.

Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) väljaandest "Kosmosemajandus arvudes" ilmneb, et kosmosesektor kasvab 2040. aastaks 2,3 triljoni euroni ehk tänasega võrreldes seitse korda suuremaks. Kosmosesektor kasvab kiirelt ja igal riigil on nüüd võimalus leida edu saavutamiseks oma nišš. Selleks tuleb tunda sektorit ja tegutseda kohe.

Eesti kui kosmoseriik

Eesti seosed kosmosevaldkonnaga ulatuvad juba üle 200 aasta tagasi, kui sai alguse Tartu Ülikooli observatooriumi ehitamine. Kosmiliste uuringute alustamine Nõukogude Liidus viis selleni, et Tõraveres hakati valmistama aparatuuri sputniku või orbitaaljaamade pardale.

esti kosmosevaldkonna arengut oluliselt mõjutanud suuremad sammud pärast taasiseseisvumist on Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 lend orbiidile 2013. aastal ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täisliikmeks saamine 2015. aastal.

ESTCube-1 satelliidi edukast minisoonist on veelgi olulisem olnud tudengisatelliidiprogrammi kaudne mõju Eesti tehnoloogiasektorile ja veel mitmele jätkutegevustele.

Näiteks on ESTCube-1 projektist saanud inspiratsiooni Soome esimese satelliidi ehitamine, Tallinna Tehnikaülikooli satelliitide ehitamine ja Tartu Observatooriumi osalemine ESA teadusmissioonides.

Isegi USA kosmosesektoris tuntakse Eestit lisaks e-residentidele ka ESTCube-1 järgi. Projektist on kasvanud välja hulk laia spektriga Eesti insenere ja teadlasi, kes töötavad täna tehnoloogiaettevõtetes, ülikoolides ja arendavad järgmisi ambitsioonikaid missioone, aga ka innovaatilisi tooteid ja teenuseid tavakasutuseks.

Nüüdseks on kosmosevaldkonnas aktiivsete eestlaste seas erinevatel erialadel rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte ja on neidki, kes treenivad igapäevaselt eesmärgiga saada astronaudiks. Lisaks Eesti ettevõtetele ja asutustele töötavad mitmed neist eestlastest ESA-s või mõnes kosmose iduettevõttes. Oluline on arendada eestlaste seas olemasolevat potentsiaali edasi ja rakendada seda nii Eesti kui ka laiemalt maailma arenguks.

Eesti koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga

Tänavu septembris täitub Eestil viis aastat ESA täisliikmena, mille jooksul on saanud alguse tihe koostöö Eesti tehnoloogiaettevõtete, ülikoolide, riigi ja ESA vahel. ESA liikmelisus võimaldab Euroopa riikidel arendada kosmosetehnoloogiaid, viia üheskoos ellu suuremaid missioone ja arendada Euroopa tehnoloogiatööstuse konkurentsivõimet maailmas.

ESA liikmena avaneb Eestile võimalus osaleda näiteks ISS ja ka uues USA poolt algatatud Lunar Gateway projektis, mille raames rajatakse kosmosejaam Kuu orbiidile. See omakorda tähendab, et lähitulevikus ei ole Eesti tehnoloogiate või astronaudi jõudmine Kuule lihtsalt unistus, vaid reaalne eesmärk, mille poole Eesti kui tehnoloogiariik liigub.

ESA toimib Eestile kui hankeagentuur ja on rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedimärgiks nii riigile kui tehnoloogiasektorile. MKM koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Eesti Kosmosebürooga kujundab Eesti arenguks sobiliku tööstuspoliitika ja investeerib vastavalt eesmärkidele ESA valikprogrammidesse.

ESA eripäraks võrreldes teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega on tööstuspoliitika printsiip "geograafiline tagastus" ehk kõik, mida me kosmoseagentuuri investeerime, tuleb Eestisse tellimustena tagasi.

ESA lisab ekspertiisi ja annab piltlikult öeldes Eestis läbi viidud projektidele rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteeditempli, mis võimaldab leida kliente või koostööpartnereid kaugemalt ja idufirmadel kaasata investeeringuid.

ESA ja liikmesriikide koostööd mõõdetakse nn geograafilise tagastuskoefitsiendiga, mis ideaalis peaks olema 1, sest kogu ESA-sse investeeritud raha peab riiki projektidena tagasi tulema. Eestil on täna see näitaja 1,05, mis tähendab, et Eesti tuleb ESA süsteemis suurepäraselt toime ja meie potentsiaal on tegelikkuses veelgi suurem.

Eesti kosmosepoliitika väljatöötamine on olnud pikk protsess, mille käigus tuleb mõista valdkondlike arenguid maailmas ja kuidas Eesti ettevõtete ja ülikoolide poolt arendatud tehnoloogiad sellesse suurde pilti sobituvad.

Eesmärk pole minna olemasolevate tegijatega konkureerima, vaid leida areneval turul endale kasvamiseks parim positsioon. Eestil on võimalik läbi tehnoloogiaarenduse ja poliitikakujundamise panustada oluliselt kosmosevaldkonna arengusse ja sellest majanduslikult ka kasu saada.

Kosmosevaldkonna arengud maailmas

Riiklikud missioonid ja telekommunikatsioonisatelliidid televisiooni edastamiseks on kosmosevaldkonda aastakümneid eest vedanud. Tehnoloogia ja eraettevõtluse arengud on aga kogu kosmosemajanduse ökosüsteemi oluliselt muutnud, mille tulemusena on kosmos muutunud ligipääsetavaks kõigile.

Näiteks voogedastusteenused on asendanud satelliittelevisiooni vaatamise, mille tagajärjena on kadunud nõudlus suurte geostatsionaarsete sidesatelliitide järgi. Satelliidid muutuvad järjest väiksemaks ja odavamaks, mille tulemusena on võimalik orbiidile lennutada tuhandetest satelliitidest koosnevaid võrgustikke Maa pildistamiseks ja sideteenuse, sh interneti, pakkumiseks.

Kosmosevaldkonnas tegutsevad suured tehnoloogiaettevõtted ja järjest enam on fookus lõpptarbijatele suunatud teenustele. Riigid on hakanud mitte strateegilist tähtsust omava kosmosetaristu arendamise asemel teenust eraettevõtetelt ostma ja sellega tekitanud konkurentsi, mis viib üldiselt teenuste hinnad alla. Näiteks on satelliitsidesektori käive pidevalt tõusnud, aga kasum oluliselt vähenenud.

Nimetatud arengute taga peituvad aga mitmed suured väljakutsed, mis on seotud eelkõige küberturbe valdkonnaga, näiteks kosmosetaristu, andmete ja teenuste kaitse võimalike pahatahtlike rünnakute eest.

Lisaks toob satelliitide arvu hüppeline kasv maalähedastel orbiitidel endaga kaasa mitmed küsimused, mis puudutavad kosmoseprügi ja kosmose liikluse reguleerimist. Maailmas puudub veel küberturbe ja kosmose liikluse reguleerimise teemadel ühtne lähenemine, mis loob just Eestile suurepärase võimaluse nende väljakutsete lahendamisel rahvusvaheliselt kaasa rääkida.

Tehnoloogiapõhise ettevõtluse arendamine

Eesti kosmosepoliitika ja -programmi eesmärk on võimaldada kõrgtehnoloogial põhineva ettevõtluse arengut Eestis ning selle tulemusena suurendada toodete ja teenuste eksporti, arendada haridust ja teadust.

Eesti kosmosepoliitika aitab luua siinsele tehnoloogiasektorile sobiliku keskkonna kasvamiseks ja võimekuse eksportida. Kosmosevaldkonna tööstuspoliitika kolm peamist suunda on: küberturvalisus, tehisintellekt ja innovatsioon.

ESA hinnangul omab Eesti kosmosevaldkonnas tegutsemiseks kõige suuremat potentsiaali küberturvalisuse ja julgeoleku valdkonnas. See tähendab lennutarkvara arendamist, samuti kuulub sinna sõltumatu tarkvara kontrollimine ja valideerimine, plokiahel, küberturbeharjutuste läbiviimine ning e-riigi rakenduse arendamine kosmosevaldkonnale. Mitmed projektid plokiahela kasutamisega seotud projektid on juba ellu viidud ja teised ambitsioonikad tegevused ootavad oma järge.

Tehisintellekti all mõistame kaugseire suurandmete analüüsi ja rakendamist ning autonoomsete robotite või sõidukite arendamist. Kaugseire andmete analüüs ja rakendamine on kütus krattidele, mis aitavad meil andmepõhiseid otsuseid langetada ja selle tulemusena efektiivsemalt riiki juhtida.

Eestis arendavad mitmed ettevõtted autonoomseid roboteid, mille riistvara kosmosetingimustesse kahjuks ei sobi, aga tarkvaralahendused keskkonna tajumiseks ja otsuste langetamiseks võiks näiteks Kuul või teistel planeetidel maavarade kaevandamisel rakendust leida.

Innovatsioon keskendub erinevalt eelmisele kahele teemale eelkõige riistvaraarendamisele, kus Eesti teadusasutused ja ettevõtted on varasemalt juba suurt edu saavutanud. Selle teemabloki alla kuuluvad materjaliteadus ja optiline aparatuur.

Seni tuntuimaks näiteks materjaliteaduse valdkonnas võib lugeda Skeleton Technologies superkondensaatorite arendust. Optilise aparatuuri arendamine on kasvanud välja ESTCube-1 projektist, mille tulemusena on saanud alguse mitu järgmist ESA missioonides osalemist.

2017. aasta novembris alustas tööd Eesti ESA äriinkubaator (ESA BIC), mille programmis on osalenud 15 Eesti iduettevõtet. ESA BIC annab siinsetele ettevõttetele ligipääsu kosmoseiduettevõtete üle-euroopalisele võrgustikule ja ESA valideerib nende tehnoloogia. Hea näide on ESA BIC seetõttu, et programmis osalenud ettevõtete poolt tasutud tööjõumaksud ületavad peagi riigipoolset panust inkubaatorisse.

Lisaks ESA valikprogrammidele, millega on võimalik oma tehnoloogiasektori arengut kiirendada,  eksisteerib ka Euroopa Liidu (EL-i) kosmoseprogramm. EL-i kosmoseprogrammi suureks erinevuseks, võrreldes ESA programmidega, on geograafilise tagastuse põhimõtte puudumine. Ehk mida tugevamini on tehnoloogiasektor integreeritud suurte süsteemintegraatorite tarneahelatesse, seda rohkem projekte ja sellega kaasnevat jõukust tuleb.

Tänu koostööle ESA-ga, on meie tehnoloogiasektor õigel teel ja riigi poolt aitame kaasa sobilike kontaktide tekkele. Oluline on aga mõista, et suurte võitude eelduseks on suured panused.

Avaliku sektori ja avalike teenuste arendamine

Kosmosevaldkonna tegelik potentsiaal avaldub, kui kosmoseandmed ja -teenused siduda teiste valdkondade väljakutsetega. Näiteks keskkond, põllumajandus, kaitse, taristu ja transport saavad kasu kosmosetehnoloogiatele tuginevate teenuste kasutamisest.

Selleks on oluline tagada kosmoseandmete ja -teenuste kättesaadavus, arendada koos teadusasutustega meetodid nende rakendamiseks  ja kommertsialiseerimiseks. Kosmoseandmetel ja -teenustel tuginevad rakendused aitavad tõsta nii töökindlust kui efektiivsust.

2019. aastal avati maa-ametis riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub, mis võimaldab Eesti ettevõtetel ja asutustele ligipääsu Euroopa Liidu Maakaugseire programmi Copernicus andmetele. Eesti ettevõtted on nimetanud ESTHubi nende konkurentsieeliseks, sest nad saavad kiiremini satelliitide andmed kätte.

On oluline ESTHubi edasi arendada ja lisaks Copernicusele täiendavaid avaandmeid lisada ning kättesaadavuse kiirust veelgi parandada. Suurem hulk andmeid võimaldab riigil omakorda targemaid kratte andmepõhiste otsuste tegemiseks enda kasuks tööle panna.

Kokkuvõtvalt muutub riik õhemaks ja efektiivsemaks ning ettevõtetel on lihtsam globaalsel turul teenuseid pakkuda.

Meedias palju kajastust leidnud Eesti kaugseirerakendusteks on rohumaade niitmise tuvastamise rakendus Satikas ja maapealse taristu deformatsioone tuvastav Sille. 2018. aastal algatasime RITA kaugseire rakendusuuringu projekti, et töötada välja uued metoodikad kaugseire kasutamiseks üleujutuste, maastikutulekahjude, põllumajanduse ja taristu valdkondades.

Lisaks satelliidiandmetele on plaanis arendada satelliitide poolt pakutavate sideteenuste kasutamist Eestis.

Satelliitsidega on võimalik luua näiteks kriisiolukorras tagavaraühendused Eesti-siseselt ja globaalselt, olles ühenduses saatkondadega ja andmesaatkondadega ning saada kätte satelliidiandmed. Oma sidesatelliiti pole plaanis selleks orbiidile saata, vaid see tähendab eelkõige maajaamade taristu loomist erinevate asutuste juurde.

Täiendavalt ootab kasutuselevõttu Galileo PRS ehk public regulated service, mis on kaitstud satelliitpositsioneerimise signaal, ning on mõeldud eelkõige kasutamiseks operatiivsõidukitel ja kriitilise tähtsusega taristul. Galileo PRS on segamise ja peegeldamise suhtes töökindlam, kui teised satelliitpositsioneerimise signaalid.

Haridus ja teadus

Tugeva kosmosesektori aluseks on ambitsioonikad tegevused haridus- ja teadusvaldkondades, mis tagavad ettevõtlusele nii kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu kui tehnoloogiad, millega tulevikus majandust edendada.

Ambitsioonikad projektid meelitavad noori sotsiaalteaduste asemel loodus- ja täppisteaduseid õppima. Artikli alguses mainitud ESTCube-1 ning sellele järgnenud ESA ESEO (European Student Earth Orbiter) on head näited sellest, et Eestis on võimalik arendada kosmosemissioone, eksperimente ja alamsüsteeme.

Samuti tuleb tunnustada Tallinna Tehnikaülikooli panust oma satelliitide arendamisse. Oluline on saavutada järjepidevus ning ühised eesmärgid, mis võimaldaksid tulevikus veel ambitsioonikamaid missioone.

Ambitsioonikamate missioonide läbiviimiseks on võimalusi mitu, aga kaks võimalust, mille nimel me juba täna töötame, on ESA teadusmissioonid ja Eesti küberturbemissioonid. Mõlemad arendavad ettevõtete ja teadusasutuste vahelist koostööd.

Eesti ESA liikmelisus võimaldab meil osaleda ESA teadusmissioonidel, milles osalemine on heaks visiitkaardiks kogu riigi tehnoloogiasektorile. 2019. aastal valiti Tartu Ülikooli aparatuur OPIC ESA Komeedipüüdur missiooni pardale. OPIC on optiline teleskoop, mille abil võib tulevikus aegsasti märgata Maale lähenevaid ohtlikke objekte ja samuti võib see olla igapäevases kasutuses näiteks autonoomsete robotsõidukite juhtimissüsteemides.

Eesti küberturbe missioonid võimaldavad Eesti ettevõttel arendada koostöös ESA ja Eesti teadusasutusega küberturbe harjutusi, viia läbi küberturbe tarkvara valideerimist kosmoses ja teha neid omavahel kombineerida. Eesmärk on arendada Eesti tehnoloogiasektori võimekust arenevas kosmosevaldkonnas uusi tooteid ja teenuseid pakkuda.

Haritud ja laia silmaringiga noored on tehnoloogiasektori ja tugeva majanduse aluseks. Seega on väga oluline võimaldada Eesti noortel minna praktikale või tööle ESA-sse või teiste riikide kosmoseagentuuridesse.

Senine kogemus on olnud positiivne, sest pärast praktikat tullakse Eestisse tagasi. Portugali näide, kus aastaid tagasi on saadeti suur hulk noori ESA-sse praktikale, on end ära tasunud. Noored on tulnud tagasi ja panustavad kohaliku tehnoloogiasektori arengusse.

Avaliku ja erasektori koostööta valdkonda ei arenda

Rõõm on näha Eesti ettevõtete ja teadusasutuste suurt huvi kosmosevaldkonna vastu. Seda kinnitab lisaks kasvavatele investeeringutele asjaolu, et kosmosepoliitika kujundamise tulemusena muudab Eesti Kaitsetööstuse Liit sel suvel oma nime Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liiduks. Kosmoses nähakse järjest suuremat võimalust teaduse ja äri arendamisel.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Avakosmoselepe ütleb, et kõik riigid on vabad kosmost rahumeelselt kasutama. Seega olenemata riigi suurusest Maal, on kosmos avatud kõigile, kes seal tegutseda soovivad.

Eesti edu saavutamine kosmosevaldkonnas sõltub lisaks investeeringutele ka poliitikakujundamisest, seadusloomest ja rahvusvahelisest suhtlusest. See tähendab omakorda, et riigi, teadusasutuse ja erasektori koostöö on äärmiselt oluline. See, kas Eesti võiks olla rahvusvaheliselt tunnustatud kosmoseriik ja näiteks üks kosmoseliikluse reguleerimise teema eestvedajatest, sõltub ainult meie endi ambitsioonidest, investeeringutest ja tegevustest.

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti kosmosesektor arenenud meeletu kiirusega.

Arvestades Eesti tehnoloogiasektori tänast võimekust ja arenguid kosmosevaldkonnas, oleks mõistlik aastane riigipoolne investeering sektorisse kümme miljonit eurot ehk ligikaudu neli korda rohkem kui täna. Investeeringud kosmoseteenuste, -tehnoloogiate, ESA teadusmissioonide ja küberturvalisuse missioonide läbiviimisesse arendavad siinsete ettevõtete ja ülikoolide vahelist koostööd ning annavad ambitsioonikaid projekte Eesti tööstusele.

Ambitsioonikad maailma muutvad missioonid inspireerivad noori Eestis õppima ning töötama, meelitavad siia talente mujalt ja aitavad avada Eesti ettevõtetele uusi uksi ekspordiks. Lisaks võimaldab kosmoseandmete ja -teenuste rakendamine muuta riigijuhtimist ja avalikku sektorit krattide abil efektiivsemaks ning garanteerida  riigi toimimise kriisi ajal.

Seega on ülioluline, et riiklik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastus jõuaks peagi ühe protsendini SKT-st, et sellega toetada Eesti kui tehnoloogiariigi arengut.

Kosmos on avatud kõikidele riikidele ja on meile kordades lähemal, kui reeglina ette kujutame. Eesti oma astronaudi või aparatuuri jõudmine Kuule on reaalsed sammud, mille poole me liigume.

Eesti kosmosepoliitika ja -programm loob aluse, et Eesti kui tehnoloogiariik jõuaks lähiaastatel kosmosesse ja see avaldaks mõju majanduskasvule. See, kui suureks saab tulevikus Eesti kosmose abil, on meie endi teha, kosmoses igal juhul meile piire enam ei ole.