Kunagi leidis üks meie armastatud poeet, et venepärane "Gruusia" (ja ka rahvanimetus "grusiin") on mägede poegadele sobimatu ja alandav, mistõttu tuleks neid hakata eesti keeles nimetama mõne õigema nimega. Näiteks Georgia või Jürimaa.

Mitmed Gruusiaga ühel või teisel moel seotud inimesed on mõtet toetanud ja ka Eesti keelekorraldajad on võtnud soosiva hoiaku, lugedes Georgiat lubatud paralleelvormiks. Elan ise Gruusias ning tõlkijana olen ka keeleküsimustega tihedalt seotud. Järgnevalt tahaksin seda teemat avada nii, nagu see teistpoolt Kaukasuse mägesid paistab.

Georgia ja Giorgid

Püha Jüri on Gruusia kaitsepühak ja vist oma pooled sealsed mehed on Giorgid. Ometi on maa nime pärinemine pühast Jürist linnalegend. Teadjad ütlevad, et nii ingliskeelne Georgia kui ka venekeelne Gruusia pärinevad pärsiakeelsest Gurdžistanist, mis tähendab huntide maad. On teisi, kreeka keelega siduvaid etümoloogilisi teooriaid, aga neil on pooldajaid vähem.

Nii või teisiti oleks Gruusia Georgia vastu vahetamine lihtsalt ühe anastaja pandud nimevormi vahetamine teise anastaja nimevormi vastu. Või olgu, kujutleme hetkeks, et maa nimi on nüüd Georgia. Kes seal elavad? Giorgid? Georglased (oh, armas taevas!)? Mis keelt nad räägivad? Giorgi keelt?

Ma pean kõigele lisaks ütlema, et viie aasta jooksul pole ma siinmail kohanud veel ühtegi kohalikku, kelle meelest Georgia oleks kuidagi parem kui Gruusia. Praktilistest jamadest ma ei räägigi. Proovige guugeldada midagi Georgiaga seotut. Kas teadsite, et Georgia suurim vaatamisväärsus on Coca-Cola tehas Atlantas? Nüüd siis teate.

Gruusia?

Aga on meil üldse probleem? Äkki polegi vaja vahetada? Las see Gruusia jääda, harjunud asi ju. Jah ja ei. Ühelt poolt, kui küsida nõu kohalikelt, siis ütleb üheksa kümnest, et tule parem veini jooma ja ära vaeva pead. See, kuidas sa oma keeles räägid, on sinu mure.

Teisalt, sõnale gruzin on siinses pruugis viimastel aastatel tekkinud tähendusnüanss: see on vene- ja vanameelne konservatiivne ja rumal töll, küll kohalikku päritolu, aga siiski tibla. Ehk et venekeelsele pärandsõnale hakkab tõesti halb hais juurde tekkima. Vahetamine poleks halb mõte.

Sakartvelo?

Leedu tegi ju asja ära. Neil on nüüd ametlikult selle riigi nimi Sakartvelas. Eestil pole vaja mingeid liiteid lisada, Sakartvelo saaks üle võtta otse. Sakartvelases endas tekitas uudis peamiselt heakskiitvat mõminat, ehkki kurioosumi tasemele see pisut jäi.

Samal ajal tekivad küsimused. Kes need Sakartvelase elanikud siis on? Sakartveliidid? Sakartvelolased? Grusiinid edasi? Aga milleks siis üldse kogu see jant? Mida see nimi õigupoolest tähendab ja miks ta nii pikk ja lohisev on?

Pisike ekskurss kartveli grammatikasse

Asi on selles, et kartveli keeled jumaldavad eesliiteid. Ja eesliide sa- tähendab kohta. Sa+hatšapure on hatšapuriputka, sa+stumari => sastumro on külaliste koht ehk võõrastemaja ehk hotell. Sakartvelo on, üllatus-üllatus, koht, kus elavad kartvelid¹, müütilise kuninga Kartlose pojad.

Sakartvelo süda on muistne Kartli kuningriik tänapäeva Tbilisi ja Gori ümber Mtkvari jõe tasandikel ja Trialeti mägedes. Ehk umbes nii, nagu meie ütleme Eesti+maa, ütlevad nemad Sa+kartvelo.

Muidugi on meil oma liitsõna lihtsam osadeks tükeldada, kui neil oma eesliidet kärpida, aga siitkaudu hakkab tunnelis paistma valgus, sest Sakartvelo on lihtsalt see ala, kuhu Kartli rahva võim hiljem ulatus.

Nüüd on meil korraga grusiinide asemel kartvelid. Ma ei tea, kuidas teiega, aga minu meelest kõlab see väga suupäraselt. Räägivad nad ilmselt kartveli keelt (kui täpne olla, siis kartuli (ehk kartli) keelt, aga see pole vast parim valik).

Arutasin sel nimeteemal ühes internetifoorumis kamba nooremate kartvelidega ja nemad ütlesid üsna üksmeelselt, et Sakartvelo kõlab võõrastes keeltes veidralt. Niikuinii seda keegi kasutama ei hakka. Ja arvasid, et tegelikult oleks õige ja hea rääkida Kartveeliast, kartvelidest ja kartveli keelest.

Mulle hakkas see mõte hirmsasti meeldima. Laseks nii selle hulkuva Georgia-tondi kui ka gruzinid lõpuks puhkama?

Kas vprtskvni või vphrtskhvni?²

Saatsin selle loo oma lemmikkeeletoimetajale ülevaatamiseks ja profi silm leidis kohe probleemi. "Sul on nimes viga sees. Kirjutama peab Sakharthvelo."

Tõsi. Kartveli keeles on kaheksa konsonanti, õigemini neli, aga pehmes ja teravas variandis. Lisaks jääb h- ja r-hääliku vahele kolm erinevat korinat, urinat ja hingamishäireid, mille ümberpanek ladina tähtedesse on pehmelt öeldes tülikas.

Ma ei tea, miks Eesti kasutab oma, Kartvelimaa ametlikust latinisatsioonist erinevat varianti. Hääldamist see lihtsamaks ei tee, sest eestlase kõrv ei tee vahet, kas k, p, t järel on väike õhkamise koht või mitte, see nõuab aastaid praktikat (Sakartvelo ideaalne hääldus on tõepoolest Sak_hart_hvelo.).

Küll võin kinnitada, et ükski kartvel (mitte kharthvel) ei tea, kus asuvad Thušethi, Khuthaisi ja Kharthli või miks eestlased nende riigi nimega mingeid veidrusi teevad. Ja kui eestlane peaks tahtma sõita Mtshethasse kuulsat Svetitshoveli katedraali vaatama, siis sellist linna ta üheltki kaardilt ei leia. Ehk oleks aeg ka meie 1976. aastast pärit omaloominguline latinisatsioon puhkama saata ja kasutada seda, mida peavad õigeks kartvelid ise?