"Kui vaatame testimise korraldust ja vajadust üldises mõttes, siis testimise vajaduse määrab see, kas testi tulemus annab midagi arstile, mingi aluse otsustada patsiendi ravi suhtes. Koroonaviiruse puhul puudub spetsiifiline ravi. Nii ei anna ka laboratoorse testi tulemus arstile mitte midagi," rääkis Kadai kolmapäeval "Vikerhommikus".

Kadai sõnul on PCR-testide juures oluline ka tervishoiuökonoomiline vaade: "Kas selline testimine on jätkusuutlik ja kuluefektiivne vahend võitluses elanikkonna seas selle viiruse levikuga? Tundub, et enam ei ole."

Kadai hinnangul oleme koroonaviiruse omikroni tüve tulekuga jõudnud põhimõtteliselt murdepunkti, kus tuleb hakata seniseid tegevusi üle vaatama, kuna selline tegevus viiruse leviku tõkestamisel ei ole pikalt jätkusuutlik. "See ei ole kuluefektiivne ja mingisuguseid otsuseid on siin paratamatult vaja," tõdes ta.

Samas rõhutas Kadai, et uued otsused peavad tulema kooskõlastatult, kuna täna sõltuvad testitulemusest ja diagnoosist inimeste võimalused käia kontrollitud üritustel, saada koroonatõend ja muu. "Nii et need otsused, kui midagi muudetakse, peavad käima käsikäes," märkis ta.

"Tegelikult oleks pidanud selle teema lauale võtma juba varem, aga kahe aasta jooksul on inimeste arusaamine selliste nakkushaiguste testimise vajalikkusest ja mõttekusest nii kinnistunud, et iga inimene tahab nii-öelda oma testi kätte saada," kommenteeris Kadai.

Koroona võib muutuda pandeemiast endeemiaks

Kadai rääkis ka sellest, et koroonaviirusest põhjustatud haiguse koormusfaas on vähenemas, haiguse põhjustatud rasked haigusvormide tõenäosus jääb järjest väiksemaks ja sellel on kaks põhjust.

Esimene põhjus on see, et praeguseks on elanikkonnas kujunenud immuuntaust: enamik inimesi Eestis on seda haigust kas juba põdenud, on vaktsineeritud või vaktsineeritud ja põdenud või põdenud ja veel kord põdenud, selgitas Kadai.

"Teine faktor on see, mida me omikroni tüve puhul näeme, et see viiruse variant on oma virulentsuse või patogeensuse omadustelt pehmem võrreldes delta viirusevariandiga, mis varem valdavalt levis. Need on kaks põhjust, miks me sellist pilti näeme, kus nakkus on plahvatuslik, aga tagajärjed sellised, millega me saame hakkama," rääkis ekspert.

Küsimusele, kas see võib tähendada pandeemia lõppu, vastas Kadai, et selles ei saa kindel olla, kuid tema kaldub seda prognoosi toetama.

"See võib nii minna, aga ega tänapäeva teadus ei oska seda ette prognoosida ja hinnata. Valdav hüpotees on siiski see, et sellest viirusest kujuneb pidevalt hooajaliselt leviv viirus nagu neid koroonaviiruseid on veel, neli tükki, mis hooajaliselt levivadki. Ja esialgselt pandeemiline uus viirusnakkus muutub lõpuks endeemiliseks ehk kohaliku levikuga ja jääbki meil hooajaliselt esinema. Mina pigem toetan seda teaduslikku hüpoteesi," rääkis ta.

Kadai sõnul oleme liikumas tasakaalu poole, kus viirus ja inimesed jäävad koos eksisteerima, kuid püsima jäämiseks peab koroonaviirus muutuma.

"Ega need koroonaviiruse variandid, mis ka seni levinud on ning süsteemselt ja igal hooajal levivad – nad on suhteliselt tasakaalus. Nad põhjustavad ebamugavaid viirusnakkusi, aga nad ei põhjusta katastroofilist haiguskoormust," selgitas Kadai. "Selleks, et viirus saaks jätkuvalt jääda levima, kui arvestame, et inimestel on immuuntaust kujunenud, peab viirus muutuma. Ja see viirus on võimeline muutuma väga hästi," rõhutas ta.

"Me peame arvestama tõenäosusega, et see viirusnakkus jääb pikalt, aastateks põhjustama üsna kõrgel foonil põhjustama märkimisväärset haiguskoormust koos teiste sarnaste viirusnakkustega, nagu gripp, respiratoorne süntsütiaalne viirus (RSV) - neid on palju," lisas Kadai.

Kadai sõnul on inimesi kimbutavaid viirusi "kümneid ja kümneid", kuid nende sümptomid on suhteliselt raskesti eristatavad ja valdavalt nende viirusnakkuste puhul ei ole spetsiifilist ravi, pole konkreetset ravimit.

"Ei ole spetsiifilist ravi, mistõttu nende igal üksikul juhul laboratoorne tuvastamine ja eristamine ei ole ravi otstarbel, kliinilisel otstarbel vajalik," kordas Kadai oma seisukohta.

Küll aga tasub igasuguste viirushaiguste kahtluse korral kasutada talupojamõistust ning haigena mitte tööle ja rahvarohketesse paikadesse minna. "Meil ei ole ilmtingimata vaja teada, mis viirusnakkus meil täpselt on, aga rusikareegel on tõesti see, et kui inimene on haige, siis mõistlik on hoida iseennast ja ka teisi," rääkis Kadai.

Küsimusele võimalike koroonaravimite peatsest turuletulekust vastas Kadai, et ka tema teada on neid lähiajal turule oodata.

"Nii palju, kui ma olen teaduskirjandust ja ravimiarendustest lugenud, siis tõepoolest, need ravimid on tulemas. Aga milline täpselt saab olema nende kliiniline kasutuspraktika ja ulatus, hind – kõigest sellest sõltub nende kättesaadavus. Aga täna on see teadmine olemas, et mingisugused spetsiifilised koroonaviiruse vastased ravimid on tulemas ja vähemalt raskete haigusvormide puhul leevendust saaksid pakkuda," ütles Kadai.