Tallinna abilinnapea Vladimir Svet rääkis ERR-ile, et nõukogude ajal ehitatud memoriaali aladest osa kuulub linnale, aga teine osa on reformimata riigimaa. Just seda ala, kus paikneb tseremooniaväljak, sooviks linn endale, et kogu memoriaal korda teha. 

Ehkki memoriaal on ise keerulise ajalooga, on Sveti sõnul linna huvi siduda see taasiseseisvunud Eestiga: "Ühelt poolt on see ehitatud nõukogude ajal, aga samas Eesti maastikuarhitektide poolt."

Svet tõi välja, et üheltki kohtumiselt keskkonnaministeeriumiga ei ole tulnud signaali, et riigi poolt oleks maa linnale andmisele sisulisi vastuargumente. Asi on tema hinnangul jäänud pigem selle taha, et valitsused on tihti vahetunud ning viimasel ajal on koroona- ja energiakriisi valguses olulisemaid teemasid, millele keskenduda. Samas avaldas ta lootust, et veel praegune valitsus võtab vastu otsuse kogu Maarjamäe memoriaali ala linnale anda.

"Tahame konserveerida, et see ei laguneks edasi," selgitas Svet, mis oleks esimene samm memoriaali kordategemisel. Lisaks tuleks rajada sadevee süsteem ning valgustus. Valgustuse all ei pea Svet silmas pelgalt tänavalaternaid, vaid hoolikamalt läbi mõeldud lahendusi. Lisaks soovitakse paigaldada tahvlid, mis selgitaksid memoriaali aja- ja tekkelugu.

Teise sammuna peab Svet oluliseks sisulist arutelu selle üle, kas tuua memoriaali ka uut elu. "Me ei soovi seda hoonestada," oli ta resoluutne ja lisas, et peab eelkõige silmas võimalust viia seal läbi näiteks muusikalisi sündmusi.

Nende arutelude puhul aga tuleb Sveti sõnul olla ettevaatlik ning esmalt suhelda memoriaali autorite ning ekspertidega.

Maarjamäe memoriaal koosneb arhitektuursetest ja maastikukujunduslikest elementidest, mille keskmes on 35-meetrina Jääretke obelisk. Dolomiidist kätereljeefiga püloonide vahel põles aga Nõukogude ajal igavene tuli.

Nõukogude ajal ehitatud Maarjamäe memoriaali kõrval avati 2018. aastal Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal.