Valitsus: põgenikke tuleks Eestisse tuua koostöös abiorganisatsioonidega

Foto: Ken Mürk/ERR

Eestlased toetavad suurel määral nii Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist kui ka Ukraina aitamist raha ja relvadega. Valitsus soovitab sõjapõgenike Eestisse toomist koordineerida MTÜ Eesti Pagulasabiga.

Kantar Emori värske uuringu järgi toetab põgenike vastuvõtmist 82 protsenti eestimaalastest, sealhulgas 93 protsenti eestlastest ja 60 protsenti teistest rahvustest inimestest. Ukrainale relvaabi andmist toetab 72 protsenti eestimaalastest, siin on arvamuste lahknemine eri rahvuste vahel aga oluliselt suurem. Eestlaste hulgas küünib toetus relvaabile 92 protsendini, teistest rahvustest vastanute seas vaid 29 protsendini.

Valitsuse sõnul on sõda Ukrainas on näidanud Eesti inimeste suurt südant ja abivalmidust, aga nüüd palub riik vabatahtlikke mitte enam aktiivselt põgenikke Eestisse tuua. Abi tuleb koordineerida siseriiklikult ja aidata neid, kes on juba kohal.

Kuigi esialgne põgenike vastuvõtmise võimekust näitav number 10 000 on ületatud, pole riik uut piiri paika pannud ning järgmiste põgenike saabumisele kätt ette ei panda.

"Eks me neid piire võime igasuguseid seada, aga kas te kujutate ette, et kui piiril tuleb 101. põgenik, et me talle ütleme, et sina mine tagasi sõjakoldesse? Seda on väga raske inimlikult ette kujutada," rääkis peaminister Kaja Kallas.

Küll aga soovib valitsus, et omaalgatuslikku põgenikke Eestisse toomist jääks vähemaks. Nii siseministeerium kui Päästeamet toovad eeskujuks Pagulasabi koordineeritust.

"Täna on riikliku partneri ülesande üle võtnud Päästeamet, kes on Pagulasabile riiklik partner, ja veel kord, märksõna on koordineeritus. Ja Päästeamet on justnimelt see, kes seda koordinatsiooni justnimelt transpordi osas enda käes hoiab. Tõepoolest, siin ei ole hea, kui on isetegevus, sest isetegevus tähendab, et inimesed, kes tegelikult vajavad abi, võivad sellest ilma jääda," rääkis siseminister Kristian Jaani.

Pagulasabi toob ööpäevas keskmiselt üheksa bussitäit pagulasi Poolast Varssavist ja Medyka piiripunkti lähistelt ning nende tegevust valitsuse palve vabatahtlikele ei mõjuta.

"Mittetulundusühing Eesti Pagulasabi saab oma tööd samasugusel viisil jätkata, samamoodi on endiselt täiesti sobilik minna piiri äärde järele oma lähedastele. Kuigi valdav osa inimesi on head ja heade kavatsustega, siis selline omaalgatuslik tegevus võib kasvatada seda riski, et piiri äärde lähevad haavatavatele inimestele järele mitte nii heade kavatsustega inimesed," rääkis Eesti Pagulasabi juht Anu Viltrop.

Ennetamaks olukorda, kus me enam pagulasi vastu võtta ei jaksa, otsustas valitsus teisipäeval alustada Euroopa riikidega konsultatsioone põgenike ümberjagamise osas.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: