Haiglajuhid: enne sügist peab vaktsineerimise taas lauale tõstma

Koroonapatsiendi eest hoolitsemine PERH-is.
Koroonapatsiendi eest hoolitsemine PERH-is. Autor/allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Eesti suurimate haiglate juhtide hinnangul on sügisese koroonalaine leevendamiseks ja ühiskonna sulgemise vältimiseks kõige olulisem riskigruppide vaktsineerimine. Personali juurde palgata ja haiglaid ümber ehitada selleks sügiseks ei jõuaks.

Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht ja Pärnu haigla juht Urmas Sule leiab, et sügise võimalikuks koroonalaineks valmistumise teeb keeruliseks praegune olukord Eesti meditsiinis.

"Praegu oleme olukorras, kus lisaks Covidi põhjustatud tervishoiuolukorrale on meil ka hädaolukord, mis puudutab Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenuste pakkumist. Meie esimene kohustus on praegu nende kahe plaani tegevuste paika panemine," rääkis Sule.

Samuti on tema sõnul praegu Eestis ravidefitsiit, mille suuruseks on minimaalselt 30 miljonit eurot eelmise aasta hindades. "Peame paika saama selle, et suudame ravi pakkuda kõigi patoloogiatega inimestele, mitte ainult Covid-haigetele," sõnas Sule.

Kolmandaks suureks väljakutseks on Sule hinnangul tagada tervishoiutöötajate väljapuhkamine. "Seda pole väljaspoole näha – ja ei peagi olema –, aga inimesed on väsinud, sest raske on. Leevenduseks on meil plaanis päris palju lahendusi. Näiteks on ümber tehtud tervishoiuõppurite, seahulgas arstitudengite praktika. Lisaks oleme sõlminud konsensusleppe õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide õppekohtade arvu suurendamiseks," rääkis Sule. "Kõik need meetmed annavad tulemusi, aga mitte selleks sügiseks."

Samuti on Pärnu haigla nii nagu mitmed teised Eesti haigladki lisarahastuse toel ümber planeerimas haigla funktsioone. "Need tööd peavad saama tehtud 2023. aasta lõpuks. Võib öelda, et 2024. aastaks on haiglate nakkustõrjevõimekus tagatud, aga selleks sügiseks toob see pigem keerukust juurde, sest ehitamise ajal peab töö haiglas jätkuma," rääkis Sule.

Ta rõhutab, et sügise vaates on äärmiselt oluline kõige haavatavama elanikkonna vaktsineerimine. "Kui vaatame viimase laine numbreid, siis hoolekandeasutuste klientide osakaal haiglasse võetute hulgas oli drastiliselt madalam kui varem, sest nemad olid vaktsineeritud," rääkis Sule.

Vaktsineerimine olgu vanadel kohustuslik

Vaktsineerimise olulisust toonitab ka Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Joel Starkopf.

"Väga raske on ennustada, milline saab sügisel olema Covid-19 nakatumismäär, milline haiglaravi vajaduse määr ja suremus. Rõhutame, et koroonaviiruse vastase võitluse võti ei ole mitte järjest rohkemate haiglaravikohtade avamine ja personali palkamine, vaid vaktsineerimine," ütles Starkopf.

Tartu Ülikooli levimusuuringu kohaselt on ligi 90 protsendil Eesti elanikkonnast koroonaviiruse vastased antikehad. Seega on inimestel mingil tasemel kaitse raske haigestumise vastu olemas, sõnas Starkopf.

"Praegu on Eesti tervishoiu jaoks ülioluline pöörata maksimaalset tähelepanu üle 60-aastaste vaktsineerimisele, sealjuures on olulised nii kolmas kui ka ilmselt neljas tõhustusdoos. See vanuserühm peaks kuuluma kohustuslikus korras vaktsineerimisele," rääkis Starkopf. "Kui kevade ja suve jooksul suudaksime selle ära teha, ei tohiks oodatav sügisene laine tulla haiglatele üle jõu käiv," lausus Starkopf.

Ta ei pea võimalikuks ega otstarbekaks tagavaraks täiendavate voodikohtade loomist ja personali palkamist. "Seda eriti arvestades personali puudust. Tervishoiu personali juurde koolitamine on pikk aastatepikkune protsess ning üleöö siin lahendust ei ole," resümeeris Starkopf.

Uusi haiglaid aastaga ei ehita

Regionaalhaigla juhatuse liikme Peep Talvingu sõnul võib eeldada, et uus Covidi laine sügisel tuleb. "Regionaalhaiglal on olemas pandeemilised eskalatsiooniplaanid, mida oleme rakendanud seniste lainete foonil ja rakendame vajadusel uuesti," sõnas ta.

"Ehitame juurde isolaatoreid REACT vahenditest, mis eraldati 2021. aastal, aga need ei valmi kohe, vaid 2023. aasta lõpus. Plaanis on 39 iseseisvat isolaatorit," ütles Talving. "Kolmanda astme intensiivravi ei ole võimalik regionaalhaigla ruumiprogrammis suurendada, vajadusel eraldame taas üks-kaks intensiivravi osakonda pandeemilisele ravile," lisas ta.

"Kahjuks aga saab pandeemiline ravi siiski lähemate aastate jooksul toimuma mittepandeemilise ravi arvelt, sest ei ole võimalik paari aastaga projekteerida, hankida ja ehitada uusi haiglaid. Seda eriti veel ehitushindade foonil, mis sõja tõttu piiramatult kasvavad," ütles Talving.

Pandeemilist ravi leevendab tema sõnul riigi tagatud personali lisarahastus.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: