Praegune julgeolekualane koostöö ei anna Rootsile mingit garantiid, et ta rünnaku alla jäädes teistelt riikidelt abi saaks, tõdeb valitsuse ja kõigi poliitiliste parteide koostöös sündinud julgeolekuanalüüs.

"NATO liikmeks saamise olulisim tagajärg oleks see, et Rootsile laieneksid julgeolekugarantiid ja NATO artikkel 5. NATO liikmesus tõstab sõjaliste konfliktide lävendit ja sellel on nõnda konflikte ärahoidev efekt Põhja-Euroopas," ütles Rootsi välisminister, sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Ann Linde.

 Rootsi kaitseminister, samuti SDE-sse kuuluv Peter Hultqvist täiendas: "Venelased on loonud uue situatsiooni Ukraina ründamisega, nad on näidanud, kui jõhkrad ja kurjad nad on selles sõjas. See loob uue olukorra kogu Euroopa jaoks ja me peame sellest oma järeldused tegema."

Võimul olevad sotsiaaldemokraadid otsustavad siiski alles pühapäeval, kas pöörata selg pikaajalisele neutraalsuspoliitikale. Parteis kõlavad ka vastuhääled.

"Partei sees käib vaidlus eelkõige traditsiooniliste argumentide ja väärtuste üle, nagu tuumarelvadest loobumine ja soov mitte osaleda tuumarelvadega liidus ning selle üle, et NATO leppes ei ole nõudeid, et riigid peavad olema demokraatlikud," rääkis ERR-ile Rootsi parlamendi väliskomisjoni esimees Kenneth Forslund (SDE).

Kindla ei-sõna NATO-le on öelnud kaks väikest parteid – Vasakpartei ja rohelised.

"Me ei taha, et Rootsi oleks sõjalise liidu liige, mis sõltub tuumarelvadest, aga me toetame tihedat koostööd NATO ja teiste naaberriikidega," põhjendas roheliste parteisse kuuluv parlamendisaadik Maria Ferm.

Talle oponeeris moderaat, Rootsi parlamendi väliskomisjoni aseesimees Hans Wallmark: "Me loome julgeolekut koos ja sellepärast on Rootsi ning Soome liitumistaotlus vajalik.

Ja sellepärast on mul sõnum. Ma tean, et mu sõbrad riigikogus juba teavad seda, aga ma tõesti loodan riigikogus meie liitumise kiiret ratifitseerimist, sest ma tean, et Soomel ja Rootsil on Eestis palju sõpru."

Ka avalik arvamus Rootsis on teinud pöörde NATO kasuks.